Tuli selline tore kiri Jaak Eensalult minu postituse “Viinamarjakasvatus Eestis” alla. Kuna see huvitav, toon ta eraldi välja. Jaak Eensalu blogi on aadressil http://jaaguviinamegi.blogspot.com/
Selle veiniga on veel palju vaeva, enne, kui ta turule tuleb. On terve ooper aktsiisidega ja aktsiisilaoga ja toidukäitlemisega. Praegu pole veel ühtegi pruulikoda Eestis, kus saaks väikeses koguses veini valmistada. Ja ega seda marja pole ka veel eriti palju. Siiani on peaasjalikult katsetamisega tegeldud. Minul on peale viit aastat küll tunne, et asjast võib asja saada. Aga minu nägemust mööda ei saa esimene ametlik vein käärima enne, kui 2010 aastal ja sedagi väga väike kogus. Ehk maksimum 1000 pudelit kokku aga võib olla ka poole vähem. Ja veiniks saaks ta tegelikult alles 2012. Ilmselt muidugi saab enne otsa. Seda ma pakun praegu välja oma viinamäe alusel.
On ka tahtmist täis inimesi, kes tahavad väikeses koguses puhast ja elus õlut tegema hakata.
Kohalikku head juustu juba ka tehakse.
Kui kõik õnnestub, võib koos uue majandustõusuga meil olla ka märkimisväärne tõus väärt keelekaste ja kõhutäite osas.
Ja veel. Kui võrrelda, et kuidas saksas näiteks taluveini tehakse ja milline on arvestus ja kontroll, siis meil on ikka täielik hullumaja. Viinamarjad peab kaaluma taadeldud inimene taadeldud kaaluga ja panema taadeldud tünni. Vähemalt on taluõlle tegijatel aktsiis soodustusega, seegi peaks laienema ka taluveini tootjatele.
Minul omalt poolt küsimus, et kelle poole üldse pöörduda kui mingi seadus või regulatsioon hakkab elule jalgu jääma ja tundub ebaõiglane? Õiguskantsleri või Presidendi poole?
Tigu Tegemised 
Jah, selle asemel et õiget tööd teha(taluveini toota) – jookse ja tõesta oma ettevõtmist Presidendile ehk õiguskantslerile ja sealt veel edasi allapoole ametnikele.
Meil oli külas ettevõtluse infopäev kus maavalitsuse ja arenguagentuuri ametnikud toonitasid koolitustel ja kursustel käimisi, uuringute tegemisi jne kuni ma ka oma suumulgu lahti lõin Peatigu sõnadega toitlustuse näitega “selel asemel, et mööda koolitusi ja marketingikursuseid joosta-põll ette, kulp kätte ja kööki süüa tegema”. Siis olid kõik koosolekul vait.
Ja nii ka viinamarjadest veini tootmisegagi-enam keerulisemaks vist asja ajada ei saa 🙂
Eks see veini värk ole reguleeritud nii nagu ta on igasugu puuvilja veini valmistajate jaoks… et tehku kodus oma õunaveini, aga ärgu müügu ja kui müüb, siis olgu iga kopikas aktsiisi makstud. Tegelikult tundub, et ega ametnik, kes seadust välja töötab ei tee mingit vahet kas on viinamarja vein, naturaalne puuvilja vein või kangestatud vein- tema jaoks üks alkohol kõik…
Minu soovitus oleks teha sellest dessertveini. Kuiv ilmselt niikuinii ei tule liiga hästi välja ja pigem siis desserdika peale välja minna.
Eesti vinnamarjadest ilmselt dessertveini eriti hästi teha ei saa, selleks on kliima liiast jahe ja marjade suhkrusisaldus liialt madal.
Nägi hiljuti ühes telesaates loiku veinitegijatest Hollandis: nende veinid pidavat olema just kuivad ja pigem hapukad. Hollandlasest kolleeg, kellega hiljem seda teemat arutasin, teatas resoluutselt, et tema olevat nende veini proovinud ja tema arust see juua ei kolba :-), ostis ta siiski paar pudelit – eksootiliseks külakostiks oma Saksa sopradele.
Heade Eesti veinide jaoks tuleks vist paar aastasada kliimasoojenemist ära oodata ja seniks olut, ning kvaliteetseid puuvilja- ja marjaveine teha.
jah, suhkrusisaldus jääb napiks. Aga samas äkki tasub siis talveni külge jätta, saab kodukootud gewürztraminerit 🙂
Kliima soojenemine on üllatavalt õige teema. Eile just lugesin kirjeldust Saksa veinisüsteemist, mis oli ju vanasti peale kvaliteedinõuete suures osas seotud ka suhkrusisaldusega. Viimase 20 aastaga olevat aga süsteem uppi läinud, sest praegu on kliima soojenemise tõttu madalama klassi kabinett jms veinides rohkem suhkrut kui vanasti mõnes Beerenausleses