Vahemereäärne ilu edasijõudnutele: Thau laguun. (minu kirjutis ajakirjas Edasi)

Prantsuse Vahemere rannikust mõeldes kangastub kohe silme ette Cote d’Azur ikooniliste linnade Nice’i, Cannes’i ja Saint-Tropez´ga. Ka Marseille on teada-tuntud sadamalinn, mis seostub aniisinapsu Pastis’i ja kuulsa kalahautise bouillabaisse’iga. 

Väiksemad kohad, nagu Marseillan, Pézenas, Mèze, Bouzigues, Agde, Sète ehk Thau laguuni (pr.k. Etang de Thau) ümber asetsevad linnakesed, on teenimatult tahaplaanile jäänud. Mitte kõik ei soovi puhkuse ajal glamuurseid rannabaare külastada, kasiinosid ja mainekaid rahvusvahelisi üritusi väisata! Prantsuse Rivierale alternatiiviks tasub otsida ehedamat ja rahulikumat elu. Thau laguun ei ime rahakotti kohe tühjaks, aga samas pakub rikkalikult kulinaarseid, kultuurilisi- ja looduslikke elamusi. Tervislik Vahemere köök ja hea vein on garanteeritud, korraliku toidukoha leidmiseks peab eelnevalt siiski kodutööd tegema. Annan muuhulgas edasi reisil olles kohalikelt saadud vihjeid.

Thau laguuni tõmbenumbriteks on kanalitelinn Sète, Bouzigues’i austrid ja Picpoul de Pinet valge vein.

Sète

Sète, mida kutsutakse hellitavalt Languedoc’i Veneetsiaks, on tõeline aare. Siin on autentsust, kulinaarset pärandit, randu ja suvefestivale. Linna läbivad kanalid loovad maalilise atmosfääri. Selge ilmaga pakub Mont Saint Clair mägi Püreneedeni ulatuvaid vaateid. Keset linna laiutab ehe kalasadam. Kohe linnaservast algab 12 kilomeetrine ilusa liivaranna ala. 

Sète linn tekkis kuningas Louis XIV tegevuse tõttu. Tema initsiatiivil hakati rajama Vahemerd ja Atlandi ookeanit ühendavat kanalit – Canal du Midi’d. See on 360 km pikk ja alates 1996. aastast kuulub kanal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Augusti lõpus peetakse Louis XIV auks Saint Louis festivali. Selle  tipphetkeks on “Joutes’ turniir”, kus puidust paatidel demonstreerivad meeskonnad oma osavust ja tasakaalu. Ülesandeks on vastasvõistkonna liikmed vette kukutada! 

Vahemere ja Thau laguuni vaheline säär pika liivarannaga.

Sète puhul on tegu kergelt navigeeritava linnaga – rannad asuvad kitsal sääreribal veidi linnast väljas, mereannirestoranid suure kanali ääres, turule näitavad kõik teeviidad ja kui tekib isu St. Clair’i mäetippu ronida, siis sinna viib Momontrencette trepp, millel on 458 astet.

Külastage kindlasti ka La Pointe-Courte kalurite kvartalit. See asub raudteesilla taga. La Pointe-Courte on justkui eraldi maailm, imelise vaatega Thau laguunile. Väiksed majad ja kaluripaadid räägivad siinsete elanike tagasihoidlikust eluviisist. Kvartal sai müütiliseks 1954. aastal, mil Agnès Varda väntas selle kvartali inimestest filmi “La Pointe-Courte”; mida peetakse Nouvelle Vague’i eelkäijaks. Algselt koosnes kvartal ainult ilma ehitusloata kokku klopsitud kalurihüttidest, uuemad on päris kobedad, ent La Pointe-Courte on suutnud säilitada oma metsiku oleku. Laguuniäärne on virvarr paatidest, püügiriistadest, puidust postidest ja päikese käes kuivavatest kalavõrkudest. Õhus on tunda tugevat kalalõhna, piirkond on seetõtttu kodutute kasside ja kajakate meeliskoht. Kollastes vestides kalurid kogunevad, et korrastada ja hoiustada oma varustust, suhelda ja nautida “pastissi”. 

La Pointe-Courte’i vaated

Sète on tänu asukohale juba sajandeid olnud koduks erinevatele rahvustele, kes saabusid siia meritsi  Itaaliast ja Katalooniast. Seetõttu on välja kujunenud täiesti omalaadne köögikultuur – segu Itaalia, Kataloonia ja Provence’i köögist. Kusagil mujal ei kohta seahakklihaga täidetud seepiat või siis sama hakklihaga sinimerekarpe rouille kastmes! Rouille on vürtsikas aïoli ehk majoneesilaadne kaste. Kohaliku köögi spetsialiteedid on Rouille de Seiche ehk seepia eelnimetatud kastmes, Tielle (kaheksajalapirukas), Sète kalasupp, mida kutsutakse hellitavalt vaese mehe bouillabaisse’ks, Eriti kuulus toit on Bourride de Baudroie – Provence’i kalahautis merikuradist, mille kastet on paksendatud aïoliga.

Kohalikud soovitasid hea hinna ja kvaliteedi suhtega restorani ‘Terre et Mer”, mis jääb turistidele mõeldud restoranidest veidi eemale. 

Thau laguuni signatuurvein – Picpoul de Pinet, on mulle eriti südamelähedane, võin end julgelt pidada selle veini saadikuks Eestis, sest Picpoul oli Tigu restorani majavein. Kui ma 2006. aastal seda veini Eestisse hakkasin tooma, kuulus Picpoul veel Coteaux du Languedoc’i apellatsiooni. Sel aastal peeti AOP Picpoul de Pinet kaitstud päritolunimetuse 10. aastapäeva. Picouli tunnuslauseks on: “Tema pinnas on meri”. Kui tavaliselt kasutakse pinnase iseloomustamiseks “terroir” mõistet, siis Picpouli puhul on käibel “merroir” (mereline põhi). Veinid on õhukesed, kergelt soolakad ja elava happega. Nad harmoneeruvad suurepäraselt kohalike Bouzigues’i austrite ja mereandidega, näiteks kaheksajalapiruka tielle’i kõrvale. Tammevaadi-picpoul’id on keerukamad, rikkalikumate maitseomadustega, neid võib sobitada grilitud kala, koorikloomade ja isegi Alpi juustudega.

Canal Royal’i äärne tänav on pungil austrirestoranidest, ollakse harjunud teenindama suurte kruiisilaevade kliente ja oma olemuselt on tegemist “kiiresti söök ette-arve kätte-uus klient sisse” tüüpi asutustega. Nautida ei lasta, tempo on kogu aeg peal! Minu soovitus austreid nautima minna Bouzigues’i linna. See idülliline, postkaardilik väikelinn asub Sète’st 11 km kaugusel ja on Vahemere austrikasvatuse pealinn. 450 austrikasvandust laiuvad 1300 hektarisel veealal. Austrite kasvatamise süsteem Thau laguunis on geniaalne. Kuna Vahemeres puuduvad suured tõusud ja mõõnad, siis paigutatakse austrid spetsiaalsetele vees paiknevatele platvormidele, mille kõrgust reguleeritakse tõusude ja mõõnade sagedusega. See imiteeritud looduslik protsess mõjutab austrite lihalist tekstuuri. Regulaarsed “mõõnad” sunnivad austrite lihased tööle ja aitavad maitset täidlasemaks muuta. Kohalikus meremuuseumis saavad huvilised austrikasvatuse teemadega põhjalikumalt tutvuda.

Lisaks kaldaäärsetele austrirestoranidele, on Bouzigues olemas ka 24/7 töötav austriautomaat, et austrisõprade kulinaarsed naudingud mingil juhul ei katkeks. Kohalikel oli söögikohtade osas mitu soovitust – “Chez Alex & Lucie” ja “Les Jardins d’Oc”.

Thau laguun on üks suurimaid Vahemere rannikul asuvaid laguune, ligi 6790 hektarit. Laguuni tulevad soolased veed Canal du Midi ja Canal du Rhône’i kaudu, magevee juurevoolu tagavad 11 jõge. Ümber laguuni rajatud jalgradadel saab loodusmatku ette võtta, seikluste otsijatele korraldatakse sukeldumismatku merepõhja seepiate juurde. 

Thau laguuni ümbritsevates linnades, (vaata kaardilt)  toimuvad suviti igal neljapäeval estivale’d ehk suvefestivalid. Kohalikud veini-ja toidutootjad pakuvad mõnusas guinguette’i (vabaõhukohvik muusika ja tantsuga) õhkkonnas oma tooteid. 

Veel tasub külastada väikeseid linnakesi. Villeveyracis imetlege Valmagne’i kloostrikompleksi, mida ümbritsevad viinamarjaaiad. Kuulake kloostri lugu, jalutage aedades, maitske kohaliku veinirestorani terrassil sealseid toite. Marseillan, mis asub Thau laguuni ja Vahemere vahel, võlub kitsaste tänavate ja Canal du Midi äärsete restoranidega. Marseillan on ka Noilly Prat vermuti kodulinnaks. Agde ajalugu ulatub Kreeka aegadesse, mil linn oli oluline kaubasadam. Linnake hiilgab tumedate vulkaaniliselt kivist ehitatud majadega.

.

Kireva ajalooga Pézenas on tuntud kui Molière’i linn, uhkete 17. ja 18. sajandist pärit linnamajadega. Munakivisillutisega tänavaid ääristavad käsitööletid. Kindlasti tuleks ära proovida magus-vürtsikas lihapirukas Petite Pâté de Pézenas.

Balaruc-les-Bains on maagiline termaalvetelinn, mille maapõue sügavustest voolavad termaalveed sisaldavad kloori, naatriumi, kaltsiumi ja magneesiumi. O’Balia spaa pakub termaalvee tervendavat kogemust.

Frontignan Plage viie kilomeetrise liivaribaga on täiesti tasuta parkimisega, ainus koht kogu Herault departemangus muideks.