Peixinhos da horta vol.2

Lugu väikestest aiakaladest on mul eesti keeles blogis olemas. Kuna olen koolis sealmaal, et õpime Portugali verbide käskivat kõneviisi, siis retseptid on hea materjal(määri-pane-aseta-puista jne). Saime koolivaheajal ülesande kirjutada väike jutuke mõnest Portugali toidust ja anda retsept. Muidugi ei ole mu jutt portugali keeles nii põhjalik kui eestikeelne postitus, aga las jääb ajaloo annaalidesse mu koolitöö ka blogisse.

Read Article →

Santa Maria-päikesesaar!

Põldude erk rohelus, valgeks lubjatud majade korstnad, maa tume ooker, randade kuldsed värvid ja türkiissinine vesi eristavad Santa Mariat teistest saarestiku saartest. Võrreldes teiste saartega on siin niiskust vähem, kliima soojem ja kuivem ning saare panoraamvaates vahelduvad rohelised lopsakad niidud kuldkollaseks küpsenud taimestikuga- saare teiseks nimeks ongi Ilha Amarela ehk kollane saar.

Read Article →

Graciosa- avastamata aare!

Sa oled Antilia, naiselik saar!
Olgu õnnistatud su vulkaaniline vulva – sinu Furna do Enxofre ärev ilu…
Õnnistatud olgu su selge taevas ja läbipaistev merevesi!

Meenutan siinseid pärastlõunaid, mis möödusid Carapachos’e ja Praia randades supeledes. Ja ma jumaldan su Vila de Santa Cruzi vanalinna kaunistavaid araukaaria-puid ning elegantseid maju, sinu Pauis’i mis peegeldab vaikust ja ilu…
Ja õnnistatud olgu sinu tuuleveskid ja koogid, mis mulle armastust on andnud. Ja õnnistatud olgu sinu tammevaatides laagerdunud brändi. Ja meloni aroom tüdrukute huultel.
Õnnistatud olgu siinne elamisrõõm ja karnevalitantsude lõbusus! Õnnistatud olgu sinu rahulikud, sõbralikud ja töökad inimesed.
Ma tahan sind ja tahan su soolast keha. Ja ma istun su mälestuse äärel – oo mu armas, kuulsusrikas ja armuline saar!
Victor Rui Rodes



Read Article →

Flores’e saar- eksootiline täiuslikus!

Aastal 1924 tegi Portugali kirjanik Raul Brandão reisi Assooridele ja Madeirale ning sellest reisist sündis Portugali kirjanduse ilusamaid reisiraamatuid- täiuslik austusavaldus Atlandi ookeani saarestikule. Raamatu nimi oli “As Ilhas Desconhecidas” (tõlkes: tundmatud saared) ning seal nimetab kirjanik Flores saart “uinuvaks metsaks”. See kirjeldus sobib jätkuvalt Floresega, kuigi see uinunud olek peidab eluplahvatust igas oma nurgas- koskede veelangemise kohin, rändlindude karjed, jalge all muljutud metsiku piparmündi intensiivne aroom-kõik see on meeltele ülevoolav pidu! Varsti möödub sellest reisist 100 aastat ja minu plaan on käia kirjaniku rajad läbi ja vaadata, mis on muutunud, mis säilinud.

Read Article →