Spargelzeit
Selle teksti kirjutasin Edasile ja see ilmus kuskil märtsi lõpus. Et jääks ajaloo annaalidesse, panen blogisse ka. Lisan veidi artiklile pildimaterjali ja lõpus annan õpetuse, kuidas valget sparglit koorida! Käes […]
Selle teksti kirjutasin Edasile ja see ilmus kuskil märtsi lõpus. Et jääks ajaloo annaalidesse, panen blogisse ka. Lisan veidi artiklile pildimaterjali ja lõpus annan õpetuse, kuidas valget sparglit koorida! Käes […]
Pequi ehk souari pähkel (Caryocar brasiliense) on kollase värvusega Brasiilia puuvili, millel on tugev lõhn ja maitse. Fruto de Pequi on Goiás ja Minas Gerais’s väga populaarne eine ning seda võib süüa üksi või koos teiste toiduainetega.
Pequis on väga kõrge monoküllastumata rasvhapete sisaldus, mis on samad ühendid, mida leidub pähklites, oliivides ja kasulikes orgaanilistes ühendites, mis aitavad alandada vere kolesteroolitaset ja kaitsta meie südant.
Puuviljades leidub nii oleiin-, linool- kui ka steariinhapet, mis kõik parandavad oksüdatsiooniefekti organismis, mis tähendab, et arterite ja veresoonte seintele koguneb vähem kolesterooli, kaitstes nii meie südame-veresoonkonda ateroskleroosi, südameinfarkti, insuldi eest. ja südame isheemiatõbi.
Praktiline ja mitmekülgne pequi saab kasutada riisi, kana, kana, suupistete, pasteetide, maiustuste ja küpsiste valmistamisel.
20. sajand oli valus sajand nii Ibeeria sigadele kui ka tammemetsadele. Hispaaniai riik läks üle tööstuslikule lihatootmisele ja raius oma “dehesad” maha, et teha ruumi loomasöödaks vajalikele viljapõldudele. 1960ndatel saadi lisaks Aafrika seakatk, mis sigade populatsiooni drastiliselt vähendas.
Aastaks 1980 oli seapopulatsioon nii palju kahanenud, et võimud algatasid päästeoperatsiooni ning ka UNESCO sekkus, sest Extremaduras oldi ebaseadusliku raiega hävitatud pea kõik tammikud.
1990. aastatel eraldas EL rahastuse tammemetsade taasistutamiseks Badajozi provintsi ning 2002. aastal lõid UNESCO ja Hispaania ametivõimud Sierra de Aracena biosfääri kaitseala, tagades ” seakarjatamise aladele” kaitsealase staatuse.
Portugal on oma tammikud säilitanud vaid seetõttu, et oli võrreldes Hispaaniaga väga mahajäänud riik*
Foda à Moda de Monção on Portugali Põhja regiooni Monção piirkonna kuulus kevadine toit lambalihast ja riisist. Foda inglise keelne tõlge on fuck, eesti keeles tundus kõige lähedasem sõna olema […]
Ei kõla kuigi ahvatlevalt… Rääkisime eile ühe “puhvetipidajaga” lapsepõlvetraumadest, mis seotud söögiga. Tema ütles, et ta ei suuda siiani süüa oma ema suppe, sest teda lapsepõlves sunniti neid sööma. Portugali […]
18 sajandil lõpupoole ja 19 sajandi alguses kandsid Prantsusmaal kõik kartulit sisaldavad toidud parmentieri nime ning see nimi pandi Louis XVI aegse Põllumajanduse seltsi liikme, farmaatsiakolledži ja pagaritöökooli professori, Antoine Parmentier’i auks, kellel oli suur usk kartulisse kui tuleviku toiduainesse ja ka näljahäda leevendajasse (kartul saabus Prantsusmaale küll 16 sajandil juba, kuid neid kasutati esialgu vaid sigade toitmiseks) Kuningas Louis XVI uskus Parmentieri- sest ega tal suurt midagi üle jäänudki- näljahäda oli riigis tohutu, rahvas nõudis leiba! Ning tänu kuninga toetusele, sai Parmitier kasvatada kartulit, mille kohta kuningas oli öelnud- küll Prantsusmaa veel tänab teid kord, et tõite vaestele leiva lauale!
Me ei tea, milline restoran kõigepealt oma menüüsse sibulasupi gratinée pani ehk kes täpselt hakkas supile lisama vana saia ja katma suppi riivitud gruyère juustuga mis ahjus ilusasti ära gratineeriti, kuid üks on kindel: mõne aasta pärast oli see roog, mida kõik haakasid kutsuma “Gratinée des Halles”. See supp oli menüüs kõikidel selle piirkonna restoranidel , alates Pied de Cochonist kuni Tour de Montlhéry Poule ja Pot’i või Chez Barrette’i välja. Ergutav hommikusöök Les Hallese’i töötajatele, pohmelliravim “ööloomadele”, kes on lõpetanud oma hullumeelse õhtu naabruses, rikkalik roog vaestele, kes said endale lubada vaid ühe söögikorra päevas …
Krabiremulaad Pürenee linnupiim, rohelised mandlid ja “citrange”. Tuleb pikem heietus, mis algab koostisosade selgitusega. Muu kõik ongi úks suur fantaasia, kuid krabiremulaadi võib teha ja süüa iga kell ja alati! […]
Riisiroogadega on mul kummaline suhe. Nad ei tekita minus esialgu vaimustust, kuid kui kamba peale tahetakse tellida mingit riisirooga, siis ma vastu ei ole, enda valik see poleks kunagi. Teistpidi […]
On aeg ennast kirjutamisega taasharjutada ning kuna mul mõtteid ja heietusi on vähe mida avalikult jagada tahaks, siis teen algust klassikaliste retseptidega. Need on olnud alati mu lemmikud, ainsad mis […]
Lüdidalt öeldes, on portulak (portugali keeles beldroega) umbrohi. Ta kasvab kõnnitee pragudes, tagahoovides, vanadel majavaremetel-talub hästi põuda. Portugalis on seda “umbrohtu” tarvitatud söögiks just saartel ja Alentejos ehk piirkondades kus […]
Digitaria exilis ehk fonio ehk näljahirss on Lääne- Aafrika savannides kasvav vili, mis meenutab väiketeraliselt hirssi. Kuskussi ja kinoa ristand oma väljanägemiselt ja maitseomadustelt. Teravili sisaldab palju kasulikke mineraale, on […]
Lièvre à la royale- kuninglik jänes. Retsept mis tihedalt seotud Päikesekuningas Louis XIV hammaste tervisega. Maitse tundmine on üks meie viiest meelest, kuid hea või halva maitse tundmine sõltub väga […]
Fillets of Plaice
Estonian Food and Cuisine. Easy and Delicious.
Stories from Drexel University's media relations team
Crunching the kitchenstuff
Dénouer les liens de l'amitié vaut mieux que les rompre. (Les maximes de la Grèce antique (1855)
Elust Kesk-Aasias
Musings about gastronomy and culture in Northern Europe and abroad.
Vahel ka sinisilmne. Või roosa.
Thrills and spillage in the home of Kat (& Benjamin Darnault Wines) in Minervois, South of France
Kirjastusest, kirjastamisest, kirjutamisest, raamatutest
Vaid piiratud kujutlusvõimega inimene ei suuda šampanja joomiseks põhjust leida (Oscar Wilde)
The latest news on WordPress.com and the WordPress community.