Santa Maria-päikesesaar!

Põldude erk rohelus, valgeks lubjatud majade korstnad, maa tume ooker, randade kuldsed värvid ja türkiissinine vesi eristavad Santa Mariat teistest saarestiku saartest. Võrreldes teiste saartega on siin niiskust vähem, kliima soojem ja kuivem ning saare panoraamvaates vahelduvad rohelised lopsakad niidud kuldkollaseks küpsenud taimestikuga- saare teiseks nimeks ongi Ilha Amarela ehk kollane saar.

Read Article →

Graciosa- avastamata aare!

Sa oled Antilia, naiselik saar!
Olgu õnnistatud su vulkaaniline vulva – sinu Furna do Enxofre ärev ilu…
Õnnistatud olgu su selge taevas ja läbipaistev merevesi!

Meenutan siinseid pärastlõunaid, mis möödusid Carapachos’e ja Praia randades supeledes. Ja ma jumaldan su Vila de Santa Cruzi vanalinna kaunistavaid araukaaria-puid ning elegantseid maju, sinu Pauis’i mis peegeldab vaikust ja ilu…
Ja õnnistatud olgu sinu tuuleveskid ja koogid, mis mulle armastust on andnud. Ja õnnistatud olgu sinu tammevaatides laagerdunud brändi. Ja meloni aroom tüdrukute huultel.
Õnnistatud olgu siinne elamisrõõm ja karnevalitantsude lõbusus! Õnnistatud olgu sinu rahulikud, sõbralikud ja töökad inimesed.
Ma tahan sind ja tahan su soolast keha. Ja ma istun su mälestuse äärel – oo mu armas, kuulsusrikas ja armuline saar!
Victor Rui Rodes



Read Article →

Flores’e saar- eksootiline täiuslikus!

Aastal 1924 tegi Portugali kirjanik Raul Brandão reisi Assooridele ja Madeirale ning sellest reisist sündis Portugali kirjanduse ilusamaid reisiraamatuid- täiuslik austusavaldus Atlandi ookeani saarestikule. Raamatu nimi oli “As Ilhas Desconhecidas” (tõlkes: tundmatud saared) ning seal nimetab kirjanik Flores saart “uinuvaks metsaks”. See kirjeldus sobib jätkuvalt Floresega, kuigi see uinunud olek peidab eluplahvatust igas oma nurgas- koskede veelangemise kohin, rändlindude karjed, jalge all muljutud metsiku piparmündi intensiivne aroom-kõik see on meeltele ülevoolav pidu! Varsti möödub sellest reisist 100 aastat ja minu plaan on käia kirjaniku rajad läbi ja vaadata, mis on muutunud, mis säilinud.

Read Article →

Bellota, bolota, tammetõru…must siga

20. sajand oli valus sajand nii Ibeeria sigadele kui ka tammemetsadele.  Hispaaniai riik läks üle tööstuslikule lihatootmisele ja raius oma “dehesad” maha, et teha ruumi loomasöödaks vajalikele viljapõldudele. 1960ndatel saadi lisaks Aafrika seakatk, mis sigade populatsiooni drastiliselt vähendas.
Aastaks 1980 oli seapopulatsioon nii palju kahanenud, et võimud algatasid päästeoperatsiooni ning ka UNESCO sekkus, sest Extremaduras oldi ebaseadusliku raiega hävitatud pea kõik tammikud.

1990. aastatel eraldas EL rahastuse tammemetsade taasistutamiseks Badajozi provintsi ning 2002. aastal lõid UNESCO ja Hispaania ametivõimud Sierra de Aracena biosfääri kaitseala, tagades ” seakarjatamise aladele” kaitsealase staatuse.

Portugal on oma tammikud säilitanud vaid seetõttu, et oli võrreldes Hispaaniaga väga mahajäänud riik*

Read Article →