Alentejo, vol.2 Estremoz
Arraiolos’e ja Évora kohta loe eelmist postitust. Vaatamata sellele, et mul on juba aastaid suur soov olnud külastada Monsaraz’i, jäi ka seekord visiit ära, sest asub Évorast kagus, meie võtsime […]
Category Archives: Toit
Périgord’i küüslaugusupp oblikaga
Küüslaugusupi kohta on Toulousist läände ja lõunasse jäävatel aladel oma oksitaanikeelne sõna- le tourin. Iga piikond tegi tourini oma nippidega, näiteks Toulouse’i küüslaugusupi baasiks oli praetud küüslaugud, millele lisati mõne […]
Kurat Monção’st-Foda à Moda de Monção
Foda à Moda de Monção on Portugali Põhja regiooni Monção piirkonna kuulus kevadine toit lambalihast ja riisist. Foda inglise keelne tõlge on fuck, eesti keeles tundus kõige lähedasem sõna olema […]
Savoie fondüü. Fondue Savoyarde
Pays de Savoie on tuntud oma mägede (Prantsuse Alpid ja Mont Blanc ) ning juustude ( Beaufort , Tomme, Reblochon , Raclette ) poolest. Siin asuvad Alpide kaunimad mäeahelikud nagu […]
Paks supp kaalika ja soolalihaga. La Sobronade.
Ei kõla kuigi ahvatlevalt… Rääkisime eile ühe “puhvetipidajaga” lapsepõlvetraumadest, mis seotud söögiga. Tema ütles, et ta ei suuda siiani süüa oma ema suppe, sest teda lapsepõlves sunniti neid sööma. Portugali […]
Kaheksajala confit, Põhja-Portugali embleemiroog
O polvo à lagareiro originaalkeeles, oli kunagi toit, mille pärast ma reise üha uuesti ja uuesti Portugali ette võtsin. See kaheksajalg oli minu jaoks nagu ilmutus- maailma parim toit. Hiljem hakkasin ma ise […]
Brik. Fetasigarid bergamoti ja basiilikuga.
Bri(c)k on Põhja-Aafrika päritolu filo-sarnane tainas ning neid peetaksegi tihti samaks, kuid kui filo tainas valmistatakse nisujahust ja veest, millele lisatakse maitseks soola, siis brik’ile lisatakse ka maisitärklist.
Muamba kana Angola moodi
Samal ajal kui inimesed tohivad liikuda vaid poodi ja ka tööle minnes peab sul olema politseile esitada tõend tööandja poolt, et sa tööl käid, käib Portugalis täiega ja häbenematult valimiste ralli- presidendikandidaadid sõidavad mööda maad ringi ja ei mingit muret- poliitikud ju ei levita koroonat ning teadupoolest poliitiku kuulamiseks koguneda on ohutum kui restoranis istuda!
Kapsas ingverikreemi ja “tuimestava tšilliõliga”
Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, […]
Vasikaneerud sinepikastmes Raymond Oliver’i moodi.
Aastaks 2020 pole jäänud (ma loodan) ühtegi toidusõpra kes rupskite peale nina kirtsutaks. Sest ütleme ausalt, filee on igav ja ta ei vaja ka eriti palju küpsetamisoskusi – 2 minutit […]
Maroko tagine “en pas à pas”
en pas à pas=sammsammult Tagine on Maroko rahvusroog par excellence. Sõna tagine iseenesest tähendab savinõud, milles seda toitu valmistatakse. Minu jaoks on küll nii, et kui ma vahel köögikapi tahanurka ärapandud tagine […]
Käristatud apelsinipardi parmentier M. Troisgras moodi.
18 sajandil lõpupoole ja 19 sajandi alguses kandsid Prantsusmaal kõik kartulit sisaldavad toidud parmentieri nime ning see nimi pandi Louis XVI aegse Põllumajanduse seltsi liikme, farmaatsiakolledži ja pagaritöökooli professori, Antoine Parmentier’i auks, kellel oli suur usk kartulisse kui tuleviku toiduainesse ja ka näljahäda leevendajasse (kartul saabus Prantsusmaale küll 16 sajandil juba, kuid neid kasutati esialgu vaid sigade toitmiseks) Kuningas Louis XVI uskus Parmentieri- sest ega tal suurt midagi üle jäänudki- näljahäda oli riigis tohutu, rahvas nõudis leiba! Ning tänu kuninga toetusele, sai Parmitier kasvatada kartulit, mille kohta kuningas oli öelnud- küll Prantsusmaa veel tänab teid kord, et tõite vaestele leiva lauale!
Kanamaksakook-Le gateau foie de volaille
Kui on juba kanakasvatus, järelikult on ka laialt kanamaksa käes. Bresse’i kanamaksakook on tõeline vintage värk! Mina olen saanud maitsta seda hõrgutist kahjuks korra nouvelle cuisine’i võtmes ja suudan vaid kadestada inimesi, kellel on Bresse’i vanaema. Olen kuulnud kokasaadetest, et need vähesed väljavalitud, kel kanamaksakoogi maitse seostub lapsepõlvega Burgundias Bresse’i aladel, neid jääb kogu elu kiusama Proust’i madeleini sündroom ! Igatahes leidsin ma interneti sügavustest super vintage retsepti, kus Paul Bocuse õpetab Bresse’i kanamaksakooki tegema- nii nagu tegi tema vanaema kes oli Bresse’ist pärit! Bresse’i kana maksa küll käepärast pole- ma kasutan Portugali talukanade omi!
