Eesti viinamarjad ja vein..

Tuli selline tore kiri Jaak Eensalult minu postituse  “Viinamarjakasvatus Eestis”   alla.  Kuna see huvitav, toon ta eraldi välja. Jaak Eensalu blogi on aadressil http://jaaguviinamegi.blogspot.com/

Selle veiniga on veel palju vaeva, enne, kui ta turule tuleb. On terve ooper aktsiisidega ja aktsiisilaoga ja toidukäitlemisega. Praegu pole veel ühtegi pruulikoda Eestis, kus saaks väikeses koguses veini valmistada. Ja ega seda marja pole ka veel eriti palju. Siiani on peaasjalikult katsetamisega tegeldud. Minul on peale viit aastat küll tunne, et asjast võib asja saada. Aga minu nägemust mööda ei saa esimene ametlik vein käärima enne, kui 2010 aastal ja sedagi väga väike kogus. Ehk maksimum 1000 pudelit kokku aga võib olla ka poole vähem. Ja veiniks saaks ta tegelikult alles 2012. Ilmselt muidugi saab enne otsa. Seda ma pakun praegu välja oma viinamäe alusel.
On ka tahtmist täis inimesi, kes tahavad väikeses koguses puhast ja elus õlut tegema hakata.
Kohalikku head juustu juba ka tehakse.
Kui kõik õnnestub, võib koos uue majandustõusuga meil olla ka märkimisväärne tõus väärt keelekaste ja kõhutäite osas.
Ja veel. Kui võrrelda, et kuidas saksas näiteks taluveini tehakse ja milline on arvestus ja kontroll, siis meil on ikka täielik hullumaja. Viinamarjad peab kaaluma taadeldud inimene taadeldud kaaluga ja panema taadeldud tünni. Vähemalt on taluõlle tegijatel aktsiis soodustusega, seegi peaks laienema ka taluveini tootjatele.

Minul omalt poolt küsimus, et kelle poole üldse pöörduda kui mingi seadus või regulatsioon hakkab elule jalgu jääma ja tundub ebaõiglane? Õiguskantsleri või Presidendi poole?

Advertisements

19 responses to “Eesti viinamarjad ja vein..

  1. Jah, selle asemel et õiget tööd teha(taluveini toota) – jookse ja tõesta oma ettevõtmist Presidendile ehk õiguskantslerile ja sealt veel edasi allapoole ametnikele.

    Meil oli külas ettevõtluse infopäev kus maavalitsuse ja arenguagentuuri ametnikud toonitasid koolitustel ja kursustel käimisi, uuringute tegemisi jne kuni ma ka oma suumulgu lahti lõin Peatigu sõnadega toitlustuse näitega “selel asemel, et mööda koolitusi ja marketingikursuseid joosta-põll ette, kulp kätte ja kööki süüa tegema”. Siis olid kõik koosolekul vait.

    Ja nii ka viinamarjadest veini tootmisegagi-enam keerulisemaks vist asja ajada ei saa 🙂

  2. Eks see veini värk ole reguleeritud nii nagu ta on igasugu puuvilja veini valmistajate jaoks… et tehku kodus oma õunaveini, aga ärgu müügu ja kui müüb, siis olgu iga kopikas aktsiisi makstud. Tegelikult tundub, et ega ametnik, kes seadust välja töötab ei tee mingit vahet kas on viinamarja vein, naturaalne puuvilja vein või kangestatud vein- tema jaoks üks alkohol kõik…

  3. Minu soovitus oleks teha sellest dessertveini. Kuiv ilmselt niikuinii ei tule liiga hästi välja ja pigem siis desserdika peale välja minna.

  4. Eesti vinnamarjadest ilmselt dessertveini eriti hästi teha ei saa, selleks on kliima liiast jahe ja marjade suhkrusisaldus liialt madal.
    Nägi hiljuti ühes telesaates loiku veinitegijatest Hollandis: nende veinid pidavat olema just kuivad ja pigem hapukad. Hollandlasest kolleeg, kellega hiljem seda teemat arutasin, teatas resoluutselt, et tema olevat nende veini proovinud ja tema arust see juua ei kolba :-), ostis ta siiski paar pudelit – eksootiliseks külakostiks oma Saksa sopradele.
    Heade Eesti veinide jaoks tuleks vist paar aastasada kliimasoojenemist ära oodata ja seniks olut, ning kvaliteetseid puuvilja- ja marjaveine teha.

  5. jah, suhkrusisaldus jääb napiks. Aga samas äkki tasub siis talveni külge jätta, saab kodukootud gewürztraminerit 🙂

    Kliima soojenemine on üllatavalt õige teema. Eile just lugesin kirjeldust Saksa veinisüsteemist, mis oli ju vanasti peale kvaliteedinõuete suures osas seotud ka suhkrusisaldusega. Viimase 20 aastaga olevat aga süsteem uppi läinud, sest praegu on kliima soojenemise tõttu madalama klassi kabinett jms veinides rohkem suhkrut kui vanasti mõnes Beerenausleses

  6. Ma arvan, et Eesti veinil pole taluveinina häda miskit. Ja just punaveinil- selline täitsa tore happeline ja huvitav teine…
    (vähemalt see, mis mina proovida sain)

  7. jaah, mul siin jancis robinson kusagil raamatus lubas, et näiteks inglismaal saada varsti õige hääd ch meetodil vahuveini ja muudki valget + pinot’d, kui kliima sama sammuga edasi liigub. nii et kraamime kohe tigu ülemise riiuli brittide, hollandi ja eesti veini jaoks lagedaks?

  8. Meie kliimas on väga vähe tõenäoline, et loodusliku suhkruga hakkama saab. Mina olen saanud brix 16-18%. Ülejäänud tuleb suhkrust juurde teha, et saaks nii 22-24%. Vein peaks olema ikka üle 10% alkoholiga, muidu ta isegi ei säili hästi. Kui siis desserti teha, siis tuleb suhkrut veel rohkem panna. Mina ise isegi ei mõtle magusate veinide peale. Ainult kuiva tahaks teha ja kui teda saaks veel paar aastat enne tarvitamist laagerdada, oleks veel parem. Siiani olen saanud ainult paaril aastal paarkümmend pudelit ja see on nii väike kogus, et lausa `auras` ära. Suhkrut pannakse ka mujal ja sellel on omad reeglid. Aga veinirahvas seda suhkruvärki nii tähtsaks ei pea, peaasi, et oleks veinil jumet.
    Viie aasta jooksul pole ma omi viinapuid mitte kordagi pritsinud. Mingid haigused löövad küll lehtedele sügisel aga siis on see ikkagi ükskama, sest lehed nagunii langevad. Kui saaks ka nii edasi, oleks see Eesti veinile kõva trump: üdini mahe ja mürkideta.
    Jääveinist ei tule vist eriti midagi välja, sest korralikku külma saab ehk novembris, on vaja nii 6-8 kraadi vähemalt. Ma kardan, et vihmade ja niiskusega lähevad marjad senikauaks ise hukka.

  9. Tegelikult on plaanis väikese grupi veiniinimeste ja viinamarjakasvatajatega teha üks väljasõiduüritus Otepää maile. Päeval korjaks minu viinamäel marju ja õhtul maitseks hea söögi kõrvale eestimaiseid veine ka, ilmselt ka natuke muumaiseid , sest ega neid omi palju pole. Minul on 3 ptl Rondo 2008 selleks säilitatud. Ja on ka teistel midagi. Õhtu oleme mõelnud Tammuri talurestoranis.
    Kõik oleneb nüüd esmaselt ilmast ja kuidas mul marjad valmivad. Praegu on põõsad sinise-rohelise kirjud. Tõenäoline on septembri lõpp.

  10. Nami-Nami pere oleks ka huvitet. Käisime eile Botaanikaaias kodumaiste viinamarjade väljapanekut vaatamas (milline uhke valik!?!) ja meespool oli nähtust väga elevil..

  11. Jube raske on isegi seda korjamise päeva ette ennustada. Ilmast oleneb palju-marjad peavad võimalikult valmis olema ja korjamiseks peab olema ka kuiv ilm. Kas selline päev peaks olema nädalavahetusel või saaks teha ka nädala sees. Tegelikult kaks päeva. Peaks väga vara ikka Tallinnast tulema hakkama, et nii vähemalt 10-10.30 saaks korjama hakata. Ja nii kuni 4-5-ni õhtul. Siis Tammurisse maitsma. Üks öö tuleb nagunii Otepääl magada. Kes siis õhtul enam tagasi sõtma hakkab. Kaks ööd läheb juba kindlasti rängaks, kuigi ma katsun normaalse hinnaga majutuse saada. Kogu ürituse kulud on osaleja enda kanda, mul ei ole praegu jaksu miskit maksta. Transpordiga oleks hea koopereeruda. Praegu on nii, et hästi ei sobi 21-27 oktoober, Uku on messil. Ja peale muu on tal natuke suurem auto ka.
    Ootan kaasmõtteid ja osalejate oletatavat hulka jaak.eensalu@gmail.com

  12. Kindlasti me maksame kulud ise ja võtame mõne huvitava veinigi kaasa. Aga kuna meie puhul tegemist restoraniga, siis saame ära olla vaid pühapäev-esmaspäev(puhkepäevad mil oleme kinni) või kui varem asja planeerime, siis saame restorani laupäeval kinni panna. Kuna olen Prantsusmaal puhkusel 10 kuni 28.septembrini, sobiks hästi mingi oktoobri 2 nädalavahetus, aga ma saan aru, et kõik oleneb ilmast…

  13. Mulle hakkab tunduma, et see okt esimene nädalavahetus hakkab nagu enam sobima. Kõik mis jääb 3-5 okt. Ilma muidugi ei ennusta keegi nii pika aja peale ette. Pidasin just Uku Kuudiga ka plaani. Peaks marja nii kaua kui võimalik põõsas hoidma. Ega selle jaheda suve peale suurt suhkrut oodata pole aga eks mari ikka valmiks. Nädalavahetus 20. sept paiku on ilmselt vara.
    Tammuris endas ei ole majutust, nii et peame natuke liikuma veel õhtul. Ma arvan seda majutust ka kusagil lähedal talus või puhkemajas teha. Tasapisi võiks mulle meilida, et kui palju on tahtjaid, siis oskan atra seada.

  14. Norras Arild Syversen saavutab sellise suhkrusisalduse (andmed eelmise aasta kohta allpool, kuskil arhiivis ka eelmiste aastate kohta)
    http://home.online.no/~l-bentel/Siste%20nytt.html
    Arildi viinamägi on hästi hooldatud ja kergel kallakul, aga üldiselt on tal kliima nagu Eestis, ei midagi erilist. Mida tema kogemustest õppida? Piisava suhkrusisalduse saavutavad septembri lõpuks seni 3 sorti (90 – 110 Oechsle, sama palju kui Saksamaal, suhkrut mahlale enam lisada vaja ei ole) – Hasanski Sladki, Scandia ja Solaris, teised, k.a. Rondo, jäävad kõik tahapoole. Nende 3 sordiga (kuni veel paremaid pole) peaks piirduma ka Eestis – või suhkrut lisama. Suhkru lisamine siiski õige asi ei ole, veini sünnimaades seda ei tuntud. Siis on ka õunavein vein, ärgu prantslased vaielgu vastu… Karta on, et Euroliit millalgi ületootmise lõpetamiseks suhkrulisamise keelustab, ka Eesti tärkav veinitööstus võiks selleks valmis olla.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s