Tuli selline tore kiri Jaak Eensalult minu postituse “Viinamarjakasvatus Eestis” alla. Kuna see huvitav, toon ta eraldi välja. Jaak Eensalu blogi on aadressil http://jaaguviinamegi.blogspot.com/
Selle veiniga on veel palju vaeva, enne, kui ta turule tuleb. On terve ooper aktsiisidega ja aktsiisilaoga ja toidukäitlemisega. Praegu pole veel ühtegi pruulikoda Eestis, kus saaks väikeses koguses veini valmistada. Ja ega seda marja pole ka veel eriti palju. Siiani on peaasjalikult katsetamisega tegeldud. Minul on peale viit aastat küll tunne, et asjast võib asja saada. Aga minu nägemust mööda ei saa esimene ametlik vein käärima enne, kui 2010 aastal ja sedagi väga väike kogus. Ehk maksimum 1000 pudelit kokku aga võib olla ka poole vähem. Ja veiniks saaks ta tegelikult alles 2012. Ilmselt muidugi saab enne otsa. Seda ma pakun praegu välja oma viinamäe alusel.
On ka tahtmist täis inimesi, kes tahavad väikeses koguses puhast ja elus õlut tegema hakata.
Kohalikku head juustu juba ka tehakse.
Kui kõik õnnestub, võib koos uue majandustõusuga meil olla ka märkimisväärne tõus väärt keelekaste ja kõhutäite osas.
Ja veel. Kui võrrelda, et kuidas saksas näiteks taluveini tehakse ja milline on arvestus ja kontroll, siis meil on ikka täielik hullumaja. Viinamarjad peab kaaluma taadeldud inimene taadeldud kaaluga ja panema taadeldud tünni. Vähemalt on taluõlle tegijatel aktsiis soodustusega, seegi peaks laienema ka taluveini tootjatele.
Minul omalt poolt küsimus, et kelle poole üldse pöörduda kui mingi seadus või regulatsioon hakkab elule jalgu jääma ja tundub ebaõiglane? Õiguskantsleri või Presidendi poole?
Tigu Tegemised 
Ma arvan, et Eesti veinil pole taluveinina häda miskit. Ja just punaveinil- selline täitsa tore happeline ja huvitav teine…
(vähemalt see, mis mina proovida sain)
jaah, mul siin jancis robinson kusagil raamatus lubas, et näiteks inglismaal saada varsti õige hääd ch meetodil vahuveini ja muudki valget + pinot’d, kui kliima sama sammuga edasi liigub. nii et kraamime kohe tigu ülemise riiuli brittide, hollandi ja eesti veini jaoks lagedaks?
Hollandi veini huvilistele selline link siis:
http://www.zeeuwsewijn.nl/EN/index.php
Meie kliimas on väga vähe tõenäoline, et loodusliku suhkruga hakkama saab. Mina olen saanud brix 16-18%. Ülejäänud tuleb suhkrust juurde teha, et saaks nii 22-24%. Vein peaks olema ikka üle 10% alkoholiga, muidu ta isegi ei säili hästi. Kui siis desserti teha, siis tuleb suhkrut veel rohkem panna. Mina ise isegi ei mõtle magusate veinide peale. Ainult kuiva tahaks teha ja kui teda saaks veel paar aastat enne tarvitamist laagerdada, oleks veel parem. Siiani olen saanud ainult paaril aastal paarkümmend pudelit ja see on nii väike kogus, et lausa `auras` ära. Suhkrut pannakse ka mujal ja sellel on omad reeglid. Aga veinirahvas seda suhkruvärki nii tähtsaks ei pea, peaasi, et oleks veinil jumet.
Viie aasta jooksul pole ma omi viinapuid mitte kordagi pritsinud. Mingid haigused löövad küll lehtedele sügisel aga siis on see ikkagi ükskama, sest lehed nagunii langevad. Kui saaks ka nii edasi, oleks see Eesti veinile kõva trump: üdini mahe ja mürkideta.
Jääveinist ei tule vist eriti midagi välja, sest korralikku külma saab ehk novembris, on vaja nii 6-8 kraadi vähemalt. Ma kardan, et vihmade ja niiskusega lähevad marjad senikauaks ise hukka.
Igatahes edu- kui sul mõni pudel kuskilt üle kipub jääma- mina ostaks hea meelega ja maitseks!