Väike kokkuvõtlik kirjatükk, oli mõeldud esialgu K&A le, kel Portugali reis aprillis ees, kuid ehk kulub kellelegi veel marjaks ära. Väike minupoolne lisa raamatutele ja interneti infole.
Selle aasta aprillis lõunaranniku ehk Algarve jätaks ma vahele ja keskenduks just Lissabonist põhja poole liikumisele, sest ka Portugalis on külm olnud nagu kogu Euroopas ja vesi varba märjakstegemiseks ei ole valmis 🙂 Algarve on selline rannas lebotamise piirkond, aga kui tahaks teha seda ja teist ja aeg on ka piiratud, siis jätaks valikust just selle suvitusturismi piirkonna välja.
Lissabonist olen kirjutanud veidike siin,
Edasi sõidaks põhja poole ja teeks esimese peatuse Coimbras. Muidugi jääb Lissaboni külje alla Sintra, tõeline romantika- iga 100 meetri tagant mõni lossike. Aga seal on nii palju turiste, et pool päeva möödub autole parkimiskoha otsimisele-oleneb teie närvikavast, kas suudate seda taluda. Ka Cascais Lissaboni lähedal on koht, kus ookeani ääres võiks einestada või süüa seal kuulsat Santini jäätist.
Coimbra on vana ülikooli linn ja seal tulekski auto parkida all-linna ja jalgsi üles mäkke kõndida, et ülikooli ja selle raamatukogu vaatama minna. Coimbra ülikool on Portugali vanim, lisaks on linnas hulk kirikuid, kloosterid. Santa Cruzi kloostrisse maetud 2 esimest Portugali kuningat. See on ka linn, kus võiks minna fado etendusele. Kui on plaan ööseks jääda, siis võib minna restorani, kus on fadolauljad. Päevasel ajal on fado klubi, mis annab 30 minutiseid fado etendusi, mis algavad pea igal täistunnil. See jääb teel mäkke ülikooli juurde.
Coimbra lähedal asub Buçaco- see sobib kui tahaks jalutada ja mäkke ronida ja midagi ilusat näha.
Buçaco on Portugali kuningate jahiloss, kus asub praegu luksushotell. Kuid selle paiga valisid endale varjupaigaks karmeliidid 17 sajandil ja ehitasid sinna mitmeid kabeleid ja jalgradu metsa, mida mööda saab ka tänapäeval kõndida. Aga mets ei ole seal lihtsalt mõni mets. Sinna on Portgali maadeavastajad sajandite jooksul toonud haruldasi taimi ja puid ja see puistu võeti paavsti kaitse alla juba aastal 1632.
Tõesti seal on sõnajalgadest koosnev org ja sõnajalad ei ole mingid potitaime suurused, vaid puud!!! Hiigelsuur sekvoia, korgitammed jne. Karmeliitie kloostrist on säilinud vähe, kuid on säilinud üks korgiga vooderdatud kabel, kus on ööbinud ka Wellington.
Sõnajalad on tõsised taimed
Ajaloo huvilistele: 1810 aastal oli Bucacos lahing, kus Portugali ja Briti väed üheskoos võitlesid Portugalile kallatetunginud prantslaste vastu. Selle lahingu teema on kujutatud võimsatel azulejo plaatidel, mis katavad kuningliku palee välisseinu.
näide lossi välisfassaadist
Kuninglik palee, mille Carlos 1888 aastal sinna ehitas, on suurejooneline, et mitte öelda liialdustesse kalduvalt suurejooneline. Tänapäeval on see luklushotell, kus pakutakse ka omavalmistatud veine, mis üleilma kuulsad. Viimane kord kui ma seda paika külastasin, kahjuks enam niisama jalutajatel kohviku uksed lossi avatud ei olnud. Kõik lossi restoranid ja kohvikud teenindavad vaid hotelli külastajaid. Bucaco aia ja metsa imetlejate jaoks on avatud õues nüüd väike välikohvik.Sellest on kahju, sest palee seest on ka vaatamisväärsus (muidugi võib seal ju alati ööbida)
vaade lossi ühele küljele
Kui schloss vaadatud, võiks sõita paarkümmend kilomeetrit linnakesse nimega Mealhada, mis on küpsetatud piimapõrsa pealinn. portugali keeli Leitão assado à Bairrada. See on üks 7st Portugali rahvusroast, mis kaitstud IGT märgiga. Olen sellest kirjutanud siin
Edasi tuleks kindlasti põigata Aveirosse ja sealsesse randa Costa Novale, et vaadata triibumaju. Costa Noval einestamiseks aga mitte valida esimesel real ookeani ääres paiknevaid klaasist söögiputkasid. Need on hääd kohvitamiseks ja cavatamiseks. Söögikohad asuvad peatee ääres vaatega riale(soolajõele)
Aveiros külastaksin Costat, kelle restoran ei asu küll vanalinnas, aga Costa on lihtsalt niivõrd mõnus vanamees, et tema juurde tuleb minna. Jutt siin.
Järgmine step: Porto. Portos on vaja veeta vähemalt 2 päeva, vähemaga ei jõua. Seal vaja vaadata Gaia poolel portveinimaju, Ribeiral üks jook teha ja kindlasti käia mõnes tänavarestos Matosinhosel, kus sardiine grillitakse tänaval. Portost olen ma palju kirjutanud.. Üks kokkuvõtlik jutt siin
Porto must-to-visit kohad on veel raamatupood Lello ja Majestic kohvik, neist olen ma kirjutanud siin. Majesticus võiks süüa Francesinha´t, et seda just Porto linna spetsialiteeti maitsta. Olen sellest lähemalt kirjutanud siin
Douro jõe org on üks ilusamaid paiku maailmas minu arvates. Eriti ilus on see org sügisel. Kuigi sügisel on turiste palju. Väikesed jutud Douro orust siin ja siin.
Vähem turiste on Paiva jõe ääres, mis on samuti imekaunis ja seal on linnake nimega Arouca, kus võib kuulsat kloostrit vaadata, aga kus käiakse vasikaliha Vitela de aroucat söömas. Kirjas siin. Restoarni aadresse leiab veel siit
Põhja Portugalis soovitan külastada Minho piikonda. Minho piirkonnast leiab ehk kõige enam “vana head traditsioonides kinni Portugali”- sealt sai riik alguse (Portugali esimene pealinn oli Guimaraes) ja Braga on Portugali usukeskus. Kindlasti läbi sõita Peneda-Gerés rahvuspargist ja otsida üles seal asuv võimas pühakoda- klooster( Santuário de Nossa Senhora da Peneda)
Üks pilt sealt, mis tehtud 25.märtsil eelmisel aastal- nii palav oli, et ma käisin paljajalu(samuti peaks restaureerimistööd lõpetatud olema)
Rahvuspargist läbi sõita on huvitav- kivine maastik kus jalutavad vabalt lehmad ja lambad. Ja kui näeb vanana tunduvaid teetähiseid, siis need ongi väga vanad. nimelt Rooma Impeeriumi aegsed.
Monção on Alvarihja viinamarja pealinn, aga jalutuskäik on tore teha sealt 20 km eemal asuvas Valença do Minho´s, mis samuti piirilinn Hispaaniaga. Peale prantslaste, kes kallaletungidega kimbutasid, olid vastikud vaenlased muidugi ka ülejõe asuvad hispaanlased. Valencas ongi suurimaks vaatamisväärsuseks kindlusmüür ja kaitsevallid. Tore vaade mäe otsast üle jöe Hispaaniale ja kindluslinnas asuvad pisikesed tänavad on täis poode ja restorane.
Portugali kõrgeim tipp Serra da Estrela on ka muidu tore, aga seal on jahe 🙂 Väikese jutu olen kirjutanud sellest siin.
