Kirjutasin hiljaaegu Euroopa pikaealistest Itaalias ja Kreekas ja silma ei jäänud, et pikaaeliste ja tervete inimeste dieet oleks koosnenud chia seemnetest 🙂

Teades, et uue aja inimeste igavene häda on kuidainete puudus, siis iseenesest igasuguste seemnete söömine on hea.  Kas on aga alust turustada toodet kui maailma kõige tervislikumaid seemneid ja miks peaks Euroopas elav inimene hankima just neid ja ainult neid teiselt mandrilt toodud  kraami(hind pluss ökoloogiline jalajälg) kui meil omal olemas linaseemned ja kanepiseemned?

Mida meile lubatakse turustajate poolt?

• Chia seemned on kõrge energiaväärtusega ja väga tuntud juba iidsete asteekite ajast. Seda on muidugi huvitav teada, et indiaanlased seemneid sõid 🙂
• Chia seemned sisaldavad palju Omega 3 rasvhappeid.  Retk internetti ja sain teada: 2 lusikatäit jahvatatud Chia seemneid sisaldab 2740 mg Omega-3e ja sama kogus lina seemneid 2400 mg. Kanepi seemned aga sama koguse peale 6000 mg
• Chia seemned sisaldavad palju kiudaineid. Selle kohta leidsin ma internetist erinevaid andmeid. On andmeid, mis väidavad, et 2 spl. nii lina kui chia seemneid sisaldavad 4 gr kiudaineid. On  andmeid, mis väidavad, et Chial on kiudaineid 5 grammi.
• Chia seemnete söömine vähendab kolesteroolitaset. Arstid seda aga ei kinnita. Leidsin andmed, et katsed loomadel on näidanud, et  Chia seemned koertel alandavad üldkolesterooli. Samas eelmisel aastal läbiviidud uuring inimeste peal ei kinnitanud seda, et seemnetel erilist mõju on kolesterooli alandajana.
• Chia seemned on väga maitsvad!  Pakendil on õpetus: supilusika täis puistada vee või mahla sisse, hoogsalt segada ja seejärel seda nautida. No ma ei tea, kes suudaks seda sültjat möga nautida! See oli nüüd naljana öeldud, sest seemneid võib puistada oma jogurti sisse või oma kaerahelbepudru hulka. Sellised vee-seeme plögad on toortoitujate teema.

Isiklikult arvan, et need, kes toituvad normaalselt ja kelle toidusedelis on täistera tooted, rohelist, köögivilju ja kala, tarbivad jõhvikaid- mustikaid ning aegajalt klaasike punaveini, ei pea mures olema kui köögiriiulil ei ole Chia seemneid, mida salati peale visata. Seda enam, et moevoolud mööduvad. Nii nagu oli  aastat paar tagasi kuulutatud imemarjaks Brasiilia vihmametsadest tulev acai milles sisalduvad antioksüdandid annavad selle tarbijale igavese nooruse. Seejärel saabusid goji marjad, mis ravivad diabeeti ja aitavad kõhnuda.

Praegu on juba moodi tulemas hoopiski basiiliku seemned, jällegi igivanadest aegadest teatud oma  ravivõimete pärast. Ning jutt juures, et iidses Indias juba nende seemnetega raviti ja  kuidas need seemned aitavad alandada veresuhkrut. Lisaks ravivat stressi, korrastavat seedimist, ravivat nohu, bronhiiti ja astmat ning nahahaigusi ja muidugi aitavat kaalu langetada. Siit lehelt saab lugeda.

Muidugi võib kapis alati olla väljamaist kraami, sest ostame me ju ka apelsine, avakaadosid ja mangosidki aegajalt maiustamiseks. Aga kindlasti ei tohiks uskuda mingite marjade, seemnete imetoimet ja korralikku toitumist unustada. Indiaanlastel teadupoolest söögiga nii hästi polnud kui meil tänapäeval, seega seemned olid kindlasti heaks energia boostiks ja seedetraktist toore liha jääkide vabastamiseks.. Kodanikud, kes on kodus külmkapi juhtmest välja tõmmanud ja toituvad vaid rämpstoidust võiksid kapi nurgal omada veidi seemneid, kasvõi Chia omasid selleks, et kiudaineid saada, mis rämpsust kerest vabaneda aitavad. Aga loota, et mingid seemned teevad kõhnaks, targaks ja ilusaks, on asjatu. Ansip tuli meelde miskipärast 😀

P.S. Seemnepakilt tuleb kontrollida kas nad on säilitusainetest vabad. Ja-jah, säillitusaineid lisatakse ka seemepakkidele, mille silt lubab tervisele pai teha 🙂