Austrias on 16 Slow Foodi organisatsiooni – igas liidumaas üks ning lisaks veel suurematel kohtadel mitu, nt Viinis ka noorte Slow Foodi rakuke. Slow Foodi(SF) liikumine sai alguse Itaalias. Austrias välja antud Slow Foodi teatmikes on reastatud söögikohad, mis on just regionaalse eripära ning tooraine kasutamise tõttu sinna valitud. See tähendab, et restoranidel ei ole võimalik end raamatusse hea raha eest sisse osta. Olles tulihingeline Slow Foodi põhitmõtete austaja, aga samas mitte pimesi igat kirjasõna uskudes, sai päev veedetud Slow Food Austria raamatut auditeerides. Raamatusse on kokku koondatud üle 350 koha, mis on Slow food tiimi poolt välja valitud ja kannavad endas SF filosoofiat ja väärtusi.

Alustatud sai juudikvartaliga, Viini II-s  linnaosas(Austria pealinnas on 24 linnaosa), kus, Erki Noole sõnavara kasutades, on palju praktiseerivaid juute. Ei ole nii võimas kui Praha Juudikvartal, kuid näeb päris värvikaid tegelasi,. Lisaks pigimütsikestele kantakse ka suuri “pannkook” papaahasid.. Mu oma telefoniga tehtud pildid tulid udused, seega laenasin pildi internetist, et näidata, mis ma selle”pannkook mütsiga” mõtlen:

Pilt laenatud: http://www.skip.at/film/15998/

Juudikvartalis  asub Karmeliterplatz , kena väike turg, kus peale Kosherlandi poe on palju väikeseid söögikohti ning ku turu ühes osas, igal laupäeval väljas ka SF lavka. Muuseas asub Karmeliitide turul ka hobuseliha butiik, kus saadaval hobune pasteedist sisefileeni ( lasanejet polnud :D)

Esimene verstapost auditi tegemisel- Schöne Perle. Raamat ütleb, et selle koha  klassikaks on avokaado salat sooja kartuli, noore sibula(roheline sibul, millest kasutatakse valget osa), kõrvitsaõli ja koriandriga. Muidugimõista Viini šnitsel sealihast,(mis küll ei ole autentne, sest teadupoolest on Viini šnitsel alati vasikalihast) ning kartuliguljašš vorstiga. Viimane tundus nii jabur, et seda pidi kohe tellima. Meie naaber sõi ka seda 🙂

Teisena valisime välja falafelli jogurti ja värske salatiga, mõeldes tervisele ja mis sobib hästi lõimumisprogrammiga, toetades Viini rikkalikku demograafilist mustrit. Ehk Slow Food ei tähenda ainult piirkonna pika ajalooga seotud retsepte, vaid arvestab ka tänapäeva konteksti.Eesti rannaküla restoran ei pea pakkuma vaid silku ja kartulit ja hapupiima pliine (kuigi võib) vaid piire võib laiemalt seada.

Toidu kõrvale manustatud Grüner spritzerile annaks 100 punkti süsteemis 98 punni. Spritzer on lõunaks paras jook- lahja ja samas annab veele pisukese hapuka maitse. Veinivalik oli sellel söögikohal samuti ilus- klaasiga anti häid veine, mitte odavat lauaveini, mida inimesed ei peakski üldse jooma.  Lõuna kahele läks maksma 18 eurot, odavamalt ehk saaks Bratislavas  Orava baaris.

Järgmiseks valisime jalutuskäigu kaugusel asuva, teemasse hästi sobiva Judenplatzi, kus asub Viini linnapea, Michael Häupl´i, lemmiklokaal Zöbinger Weinstube Gustl Bauer. Häupl, kes on linnapea olnud aastast 1994, on kuulus mees, keda armastatakse ja austatakse.

Pilt laenatud: http://sosheimat.wordpress.com/2010/09/16/wien-wer-bekommt-das-geld-der-steuerzahler/

Nagu juuresolevalt pildiltki näha on, meeldib linnapeale väga vein ja ega ilmaasjata teda ei valitud 2012. aastal veini saadikuks Austrias – avaliku elu tegelaseks, kes veini propageerimisel kõvasti tööd teinud. Rahvasuus räägitakse, et linnapeale meeldib raske töö eest tihti veinitubadesse põgeneda. Tõenäoliselt õige poliitiline strateegia, sest ega muidu rahva armastus kestaks:D. Gustl Baueri näol on tegemist linnapea lemmikkõrtsiga – jalutuskäigu kaugusel tema töökohast raekojas. Uurisime ka võimaluse järele linnapead kohata, aga teenindaja lausus, et linnapea on tõesti tihe külaline iga kahe nädala tagant ja kahjuks just eelmine päev oli tegelenud  seal veini praktiseerimisega.

NB!! Tuleb meeles pidada, et Slow Food ei tähenda otseselt orgaanilise ja bio kaubamärkidega toiduaineid, mis on rohkem turundusbrändid. Slow Foodi motoks on good, clean and fair. Jään pikisilmi ootama Eestis puhta maitse ja ausa hinnaga söögikohtade plahvatuslikku kasvu, et saaksime meiegi oma teatmiku teha. Alustada võiks olemasolevate söögikohtade restruktureerimisest.