“Á linha” restoran Aveiros
Kui eilses kirjatükis mainisin, et väikelinna restoranides pole mõtet kulinaaria moodsaid tuuli otsima minna, siis Aveiro on sellest nüüdsest välja arvatud. Järgmisel nädalal avab end ametlikult restoran Á linha, kuhu […]
Category Archives: Portugal
Kui tahaks, et oleks nii ja nii ja nii……
Olen kuulnud ja lugenud isegi kuskilt ajakirjast (võimalik, et Prantsuse omast), et Portugali restoranid on kõik ühte tüüpi, pakuvad rustikaalset stiili roogasid ja moderne kulinaaria puudub. See muidugi pole tõsi. Selge […]
Kaitstud: Porto Matosinhos
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Canastra do Fidalgo
Sellise nimega restoran asub Costa Nova rannas ja on vaieldamatult piirkonna restoranide hulgas minu vaieldamatu lemmik kuhu ma olen kõik Eestist tulnud külalised viinud. Töötab restoran aastaringselt ja ka esmaspäeva õhtul tasub minna sinna kala sööma- ei kehti Bourdaini reegel 🙂 Köögis askeldab kogukas, no ikka hiigelkogukas proua, kel abiks paar (veel) kleenukest poissi- tüdrukut, kes talle asju kätte annavad..Ette kannavad aga pikad saledad mehed- iga kord ma juurdlen, kas Portugali ainsad 6 […]
Lampreia hooaja lõpetamine ehk olen Portugalis
Aasta 2012 on draakoni aasta ehk seega minu aasta ja ma olen otsustanud selle mööda saata maksimaalselt reisides. On ikka tõeline õnn omada sõpru igas ilmakaares, sest kui tööd teha […]
Kättemaks Portugali moodi
Kui külas viibivad inimesed ei oska olla viisakad, avatud ja poliitiliselt korrektsed, siis Portugalis viiakse nad s66ma Aletejo rahvusk66gi restorani (NALI) Aga t6esti P. soovitas meil s66ma minna sinna, et […]
Kas on juba koduigatsus jms.
Kui kaua peab inimene ära olema, et karjuv koduigatsus peale tuleks? See on kindlasti individuaalne, mõni ei suudaks perest ja sõpradest võib-olla päevagi eemal olla, teisel võib minna tükk aega. Minul on selline fifty-sixty olukord, kus koju tahaks juba tulla, aga restorani avamise suhtes on peas totaalne segadus. Aga sellepärast ma siia eemale ju tulin, et mõelda ja kaaluda tulevikku (muidugi […]
2 Portugali retsepti molluskitest.
Amêijoa-d, mida inglise keeli clam-iks kutsutakse ja Tigus kasutasime neile itaaliapärast vongole, on minu lemmikmolluskid. Aegajalt on Stockmannis müügil olnud suuri nn. mandlikarpe, valgeid väikeseid ma Tallinnas müügil pole näinud, aga ehk lähevad ajad paremaks. Restorani jaoks ma tellisin neid ja ega nad mingi odav kraam pole. Kui aga õnnestub neid hankida, siis esimene asi, mis nendega teha tuleb, on panna nad merevette (meresoolaga maitsestatud vette), et nad hakkaksid liiva enda seest välja sülitama. Eestisse jõudes on karbid juba pika […]
Francesinha ja paar sardiini pilti ka…
Francesinha on üks Porto linnale iseloomulikest toitudest, mida pakutakse igal pool, aga linnalegend räägib, et parimad on nad restoranis Capa Negra II, mis asub Boavista linnaosas. Mind pole see suur võileib,( mille vahele pannakse küpsetatud liha, sinki ja väike vorstike ka veel, siis kaetakse juustuga ja pannakse ahju ja lõpuks kallatakse see vürtsikas- hapuka kastmega veel üle ka), kunagi tõmmanud. Jõudsime eile Portosse pärastlõunal, just […]
Praamiga sööma
Aveirost üle jõe on küla nimega Torreire kuhu saab kas praamiga või siis üle silla, mis on 50 kilomeetrine ring. See on hea rahulik kant kus käivad kohalikud rannas, aga ka söömas.. Isegi eile, esmaspäeva õhtul, oli rahvast palju ja tuli seista järjekorras ja oodata, et laud vabaneks: Vist pole vaja lisada, […]
Põhja…
Nädalavahetusel sai käidud jällegi Põhja- Portugalis- portugallased ise ütlevadki oma pika ja kitsa maa kohta, et neil ei ole ida ega läänt, on ainult põhi ja lõuna. Ja mulle isiklikult meeldib just seal põhja pool- tundub, et just seal see õige Portugal ongi (siinkandis puuduvad need nn. paketi turistid-need saadetakse kõik […]
Feijoada
Eile oli kokkulepitud, et läheme “fancy” restorani. Mul on Eestist järjekordne külaline ja lahked kohalikud aitavad igati, et mu Eesti sõpradele jääks Portugalist mulje kui külalislahkest ja toredast maast. Ootasin […]
Ruutlehik massidesse!
Mu eelmise postituse kommentaaridest sain tänu Pillele teada, et see spinat, mida siin restodes kala juurde pakutakse ja mida ma kodus ka endale üsna tihti teen, sest mulle hullult maitseb- selle nimi on ruutlehik ja see tore taim kasvab ka Eesti kliimas jõuliselt. Tema teist nime, Uus- Meremaa spinat, siinmail ei kasutada, vaid kutsutakse hoopis Prantsuse spinatiks. Mina valmistan teda tõeliselt lihtsalt: kuumutan paksupõhjalises potis oliiviõli, lisan 3-4 purukslitsutud küüslauguküünt ja 1 piri-piri kauna (piri-piri on karm pipar, need kes teravust ei armasta, neil tuleb see […]
Tigu Tegemised 