Kas on juba koduigatsus jms.

Kui kaua peab inimene ära olema, et karjuv koduigatsus peale tuleks? See on kindlasti individuaalne, mõni ei suudaks perest ja sõpradest võib-olla päevagi eemal olla,  teisel võib minna tükk aega. Minul on selline fifty-sixty olukord, kus koju tahaks juba tulla, aga restorani avamise suhtes on peas totaalne segadus. Aga sellepärast ma siia eemale ju tulin, et mõelda ja kaaluda tulevikku (muidugi ainult kaheksajala ja kliima pärast võiks ka tulla)

Käin siin pea iga päev turul ja mis siin turust rääkida, tavaline supermarketki on täis värsket ja head kraami. Restoranid on lihtsad, keskmises söögikohas pole ei mahedat valgust ega taustamuusikat. Milleks seda vajagi on? Siin ei mahu restoranidesse sisse- järjekorrad on.  Hakka veel mugavust juurde kruvima, siis jäädaksegi mugavalt istuma ega vabastata kohti ootajatele.  Ettekandjateks-kelneriteks juba küpsemad inimesed. Verinoori näeb Portos turisti kohtades ja seal on ka äärmiselt kehv teenindus.

Tore on vaadata inimeste üllatust, kes Portugali saabuvad ja küsivad, et kus see vaene maa siis on? Ma ei teagi mida endale ette kujutatakse tänu meediast saadud pidevale infole 

Portugali riigivõlast, et siin on mingi Gruusia või Rumeenia taoline vaesus?  Tegelikult on riigil hästi väljaarendatud rongi-ja bussiliiklus, samuti lennuliiklus põhja ja lõuna vahel. Rongipiletid on normaalse hinnaga.  Nende lennufirma TAP on talutavate hindadega ja mis peamine- omab lennukeid ja lennuliine. Mõnes mõttes on ju  Portugal Euroopa ääreala nagu Eesti, aga siit minemasaamine on küll palju lihtsam 🙂 Ma ei oska hinnata, kuidas teadmine, et meie valitsus Ansipi targa juhtimise all on riigi eelarve tasakaalus hoidnud, ükskikisiku igapäeva elu õnnelikumaks teeb?

Pea iga päev on mul uue restorani menüü silme ees:  Amêijoas a Bulhao Bato, grillitud kaheksajalg,  krevetid, sardiinid  jne… Ja siis hakkavad need ületamatud probleemid:  kuidas see kaup Eestisse jõuab.  Vahel tabab mind selline lootusetus, et leban voodis nagu halvatud ja ei suuda isegi randa minna  ja Vinho Verde ei lähe alla 🙂

Aga kui masendus üle läheb, lähen õue- elan väikelinnas (sama suur kui Kiel Saksamaal näiteks), aga see linn on elav. Õhtuti on inimesed tänavatel, restoranides, baarides. Väljakutel on kontserdid  jne.  Ühesõnaga, koju tahaks tulla pere ja sõprade pärast, aga muidu ei tõmba sinna riiki küll miotte miski. Tõesõna ma elaksin enne siin, sellel vaesel maal, kellel on häbiväärne riigivõlg kaelas!

Käisin lõpuks ära meie linna nn. fancy-s restoranis- vana renoveeritud keraamikatehasese  kaunites ruumides on valge lina restoran, kus põhirõhk  toidunõudel ja toidu taldrikule asetamisel, aga menüü oli igavam kui tavalistes restoranides.  Ütleks, et oli selline pool-fancy restoran. Mahe muusika mängis taustaks ja kõige selle juures maksis  Grande Reserva vahuveini pudel nii 9 eurot ja  Bairrada Reserva punavein 15 eurot.  Mõnel käehoidmispäeval nagu Valentinipäev või pulma-aastapäev, võib ju tore olla 🙂  Restorani hinnad ajavad mind jätkuvalt nutma.

 

 

Advertisements

One response to “Kas on juba koduigatsus jms.

  1. Ameerikas (NYC-is) on ka see tavaline, et külalisel palutakse baarist lahkuda kui jook otsas ja lisa ei ole plaanis osta. Eestis oleks see vist ennekuulmatu!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s