Aasta 2012 on draakoni aasta ehk seega minu aasta ja ma olen otsustanud selle mööda saata maksimaalselt reisides. On ikka tõeline õnn omada sõpru igas ilmakaares, sest kui tööd teha sellise intensiivsusega nagu mina seda viimasel ajal teen, siis ega väga kaugele ei reisi 🙂

Väga paljud on viimasel ajal mult nõu küsinud, et kuhu Portugalis minna ja on avaldanud mõtteid, et tahavad Portugalis sel suvel puhkust veeta. Mina kiidan ainult takka- suurepärane maa, suurepärased inimesed, super söök ja vein. Ärge ainult Algarvesse minge! 🙂 Ma teen eraldi postituse lähiajal, panen kasulikke linke üles majakese rentimiseks Portugalis jne. Tänane sissekanne on aga pühendatud lampreiale ehk silmule.

Eile oli meie kalli Paulokese sünnipäev ja tema on ka praegu kodulinna külastamas(pange tähele, olen lause moodustanud nõnda nagu oleks Aveiro ka minu kodulinn 🙂  ) Seetõttu saigi ette võetud reis naaberlinna Caciasse, et süüa viimast korda sel aastal lampreiat ehk eesti keeli silmu. Silmu hooaeg on talvel ja koos kevade saabumisega kui vesi juba jõgedes soojemaks läheb, silmu ei püüta. Põhja- Portugalis, kus lampreia spetsialiteediks ja ilutseb kõikide restoranide menüüdes, peaks ka seda pisidetaili teadma, et suvisel turisimi hooajal kuigi meelitatakse turisti lampreiat sööma, kasutatakse külmutatud toorainet. Portugalis tehakse silmu pajaroana- hautatakse omas veres punase veiniga ja lisatakse supsu punase veini  äädikat.

Väike foto galerii eilsest söömaajast. Meie hulgas leidus siiski paar kodanikku, kes silmu süüa ei suutnud ja arvasid et nende liha kuidagi ilusam välja näeb 🙂