Minu lapsepõlves hommikul apelsinimahla ei joodud. Kui poes apelsine oli, siis ikka kooriti apelsin ära ja jagati mitme peale ära- keegi ei hakanud defitsiidist mahla pressima 🙂 Ei oskagi öelda, millal täpselt värskelt pressitud apelsinimahl sai minu hommikute kindlaks kaaslaseks nagu tass kohvigi. Aga hull on see, et olen hommikuse värske mahla suhtes niisuguseks friigiks arenenud, et mulle ei sobi iga apelsin ja Eesti kohvikutes ma jätan ka pigem selle värskelt pressitud mahla joomata. Suvi Portugalis ja nüüd lisaks jaanuarikuu Sao Paulos rikkus mu ära. Mulle meeldib kodus segada kokku erinevaid apelsinisorte või ka greipi  sisse ja otsida täiuslikku maitset…
Ja ei ole vaja ohata, et ahhh- Brasiilia või ahh Portugal- apelsin on üsna hästi säiliv kaup ja tegelikult meilgi kaubandusvõrgus saadaval rohkem kui üks sort korraga ja saab muidugi veel paremini_ ei ole vaja tarnida apelsine vaid Egiptusest ja Marokost 🙂 Ja miks oleks vaja sellele mõelda??? Nimelt statistika ütleb, et Pranstusmaal näiteks tarbitakse apelsimahla elaniku kohta sama palju kui veini ja trend näitab, et apelsinimahla tarbimine läheb tõusujoones, aga veini tarbimine väheneb. See info on üsna masendav, sest enamasti kui vein on Prantsusmaal ikkagi hea kvaliteediga, kuna seda arendatud ja turundatud juba suisa aastatuhandeid, siis apelsinimahlal pole veel 100 aastastki ajalugu taga ja oli esialgu mõeldud laste tervise tugevdamiseks ja sellest tingitult head mahla saab ikkagi harva. Kohvikud ja hotelli hommikulauad lähevad kergema vastupanu ja odavuse teed ja pakuvad apelsinimahla pähe mingit konsentraatjooki. Aga tervisele kasulik on ainult kvaliteetne apelsinimahl, mitte Põltsamaal konstentraadist valminud jook-no ei ole ehtne ja hea!!!! Aga usun ka, et järgnevatel aastatel tuleb tohutu tehnoloogiline hüpe selle mahla tootmise arendamises, sest tarbimine on meeletu….
Apelsinimahla nagu veinigi saab valmistada ühest sordist, aga tore on ka “blendida” ehk segada kokku erinevaid sorte. Veiniga saab võrreldada muide kõike: nagu veinigi puhul, algab kõik kliimast ja terroir’ ist kus apelsinipuu kasvab. Edasi saagi koristamise täpne ajastus, pressimise tehnika, sest sellest oleneb kui palju essentse koorest mahla pressitakse ja tähtis on temperatuur, mille juures mahl serveeritakse jne.

Väike apelsini teatmik.

Kui nüüd spetsiifilisemaks minna, siis väga hea sort on Lima de Persia, mis pärit Brasiiliast, aga kasvatatakse palju  Portugalis just seetõttu, et apelsin on ultra magus ja kena sidrunkollase värviga.  Antud apelsini mahla kasutatakse just segudesse, et happelisemaid  apelsinisorte magustada. Selline nähtus kuskil “peene hotelli” hommikusöögi lauas, kus serveeritakse pressitud apelsimahla ja tuuakse kõrvale suhkur ja lusikas, kuulub porno valdkonda, mitte ei ole peen.

Vaatasin ringi veidi ka eestikeelsetes teatmeteostes ja need ütlevad et on harilikud-jaffa- naba- ja veriapelsinid.

Lihtsalt silmaringi laiendamiseks panen kirja mõned apelsini sordid, mida Portugalis veel kasvatatakse:  Vale Besteiros, Pera da Vidigueira, Selecta, Conimbricence, Camoesa, Coroa de Rei, De Espinho, Dona Maria, Dom Joao.

Ja veel üks rahvatarkus: Alpesinimahl on hommikul kuld, päeval hõbe, õhtul aga surmav!

Tarkus  2002 aasta Terviselehest:

Apelsin on kaltsiumiröövel

Vaatamata süsivesikute suhteliselt suurele sisaldusele on apelsinid ikkagi rohkem dieettoit, sest sada grammi viljaliha annab sööjale 47-54 kilokalorit. Mikrotoitainetest on apelsinides ohtralt vitamiine, eriti peab märkima kõrget vitamiin C sisaldust. Viimane annab ka oma osa apelsinide hapu maitse kujunemisse. Mineraalelementidest on loo peategelases rohkesti kaaliumi, fosforit ja magneesiumi. Eriti tuleks rõhutada apelsinide kaaliumi/naatriumi suhet, mis on ülivõimsalt kaaliumi kasuks. Meie toitude soolakülluse taustal on apelsinidest tõhus abi nii üleliigse naatriumi kui ka vee eemaldamises organismist.

Selge on see, et apelsinide näol pole tegemist mingite ravimtaimedega, kuid teatud mõju meie organismile on neil siiski. Enne sööki tarbitud apelsin või klaas apelsinimahla on toniseeriva ja isutõstva toimega. Samuti soodustavad apelsinid ja nende mahl seedimist. Kuid orgaaniliste hapete rohkusest sigineb paadunud apelsinisõpradele ka üks oht. Nimelt on nii apelsinid ise kui ka nendest valmistatud apelsinimahl tugevad kaltsiumiröövlid. Põhjus on selles, et orgaanilised happed seovad organismist pöördumatult kaltsiumi ja viivad selle organismist välja. Järelikult nendele inimestele, keda ohustab luude hõrenemine, apelsinid suurtes kogustes ei sobi.