Mu eelmise postituse kommentaaridest sain tänu Pillele teada, et see spinat, mida siin restodes kala juurde pakutakse ja mida ma kodus ka endale üsna tihti teen, sest mulle hullult maitseb- selle nimi on ruutlehik ja see tore taim kasvab ka Eesti kliimas jõuliselt.
Tema teist nime, Uus- Meremaa spinat, siinmail ei kasutada, vaid kutsutakse hoopis Prantsuse spinatiks.
Mina valmistan teda tõeliselt lihtsalt: kuumutan paksupõhjalises potis oliiviõli, lisan 3-4 purukslitsutud küüslauguküünt ja 1 piri-piri kauna (piri-piri on karm pipar, need kes teravust ei armasta, neil tuleb see ära jätta), lisan ruutlehiku lehed, kasutan ka vart (ülaosa). Kuumutan kiirelt õlis läbi ja kallan peale törtsu keeva vett. Hautan kaane all max. 3 minutit. Valmis. Täna serveerisin ma seda koos ahjus küpsetatud meriahvena tükikesega, mis oli nii hõrk ja värske, et tema maitsestamiseks kasutasin ainult soola. Sõin verandal uhkes üksinduses, vaatasin aknast õhtusele missale minevaid inimesi ja kuulasin juurde Beethoveni 9-t Sümfooniat.(telekas loobus täna töötamast)
Mari-Liis valmistas aga samast taimest maitsva salati. Ma ei teagi, kus ma siiamaani elanud olen, et ma nii toredast spinatist miskit kuulnud pole 🙂 Asja lähemalt uurides, olen aru saanud, et ruutlehik kipub ka Eestis vohama kui umbrohi ja tema külvamisega peab ettevaatlik olema. Kui mul järgmiseks suveks peaks jälle oma restoran olema, siis mina olen potensiaalne ostja kui kellelgi on realiseerimisprobleemid.
Olen veel ühe “ohtliku” suupiste endale leidnud- tamarindi, nagu sihvkad, närid ja järgi ei suuda jätta:
Muidugi läheb ka kohalikku rohelise koorega viigimarja päevas nii pool kilokest ära. Nende hind on miskipärast tõusnud võrreldes juulikuuga 2 eurolt 4eurile kilo.
Tigu Tegemised 
mul seesama ruutlehik vohas slo’s peenral, a me kutsusime prostalt spinatiks teist 🙂
viigimarju siinkandis pole endiselt……
Hah, üle-eelmine aasta külvasin spinati, vohas nagu umbrohi. Eelmine aasta külvasin ka spinatit, aga üldse ei kasvanud. Selgus, et esimesel aastal oligi toosama U-M spinat, umbehää:) aga nüüd sel aastal too ei taha jälle üldse kasvada, müstika.
Ma kardan Maarja, et viigimarjadega on sel aastal mingi kamm. 4 eurot kilo eest augustikuus ei ole normaalne! Isegi Prantsusmaal kus on väga ebademokraatlikud hinnad, on augustis viigimarjad olnud 1 euro kilo. Lisaks pole neid kuskil- meil müüakse neid täpselt ühes poes! Üks põhjus võib olla see, et neil on kehv kevad olnud ja nad lihtsalt pole valmis saanud (Moncaos olid nad küll jumalast toored)
Huvitav küll Ines, et sul see spinat ise edasi ennast ei külvanud- kassid kraapisid seemned välja?
Millal restoran tuleb? Tahan ka meriahvenat spinatiga!
Viigimarjade puhul on nüüd, augustis tegemist teise saagiga (esimene saak juunis-juulis), mis ongi see “6ige” viigimari ja seega ka algul kallim, sest hooaeg ju alles algab. Augusti teisel poolel lähevad hinnad alla ja ka marjad magusamaks, sest praegu peaks veel pisut vara olema :).