Nädalavahetusel sai käidud jällegi Põhja- Portugalis- portugallased ise ütlevadki oma pika ja kitsa maa kohta, et neil ei ole ida ega läänt, on ainult põhi ja lõuna. Ja mulle isiklikult meeldib just seal põhja pool-  tundub, et just seal see õige Portugal ongi (siinkandis puuduvad need nn. paketi turistid-need saadetakse kõik lõunasse, kus neile kalli raha eest üsna keskpärast sööki pakutakse)
Külastasime Parque Nacional da Peneda-Gerêsis-t- metsiku looduse armastajad peaksid kindlasti seda külastama. Mulle avaldas suurimat muljet see piirkond, kus puid ega rohelist mägedel peaaegu ei kasvanud ja vaatepildis domineerisid suured kivimürakad.

Selliste massivsete kaljude vahele keset eimidagi, on ehitatud Nossa Senhora da Penada pühamu kuhu septembrikuus saabuvad palverändurid

 (ehitis oma trepistikuga pidi küll olema täpne koopia Bom Jesuse kirikust, mis asub Lamegos)

Kuna meil polnud GPS-i, siis ekslesime teedel ja eksituse tõttu sattusime ka väga armsasse mägikülasse nimega Melgaço.

Laupäeva õhtul aga tuli isu Hispaania toidu järgi ja käisime jälle supsti üle piiri Rias Baixase restoranis Vigos 🙂