Kirjutatasin hiljuti Hispaania tomatist, mis on üks suur ökoloogiline jalajälg maailmale (siin) Tomatikasvatus pole Hispaanias paraku ainus mõistusevastane põllumajandusharu, Prantsuse veebiajaleht ” Santé Nutrition” avaldas hiljuti üsna õõvastava artikli ka Hispaania maasikatest. Võtan teksti lühidalt kokku ja kasutan artikli juures olevaid pilte.
Talviseks hooajaks suurte kaubanduskettide riiulitele maasikate “tootmine” on Hispaanias suur äri juba 1980-ndatest aastatetest alates. 90% neist kasvatatakse Huelva piirkonnas. See on vahemerelise kliimaga ala, kus suved on rohke päikesepaistega ning kuumad ja kuivad. Talved pehmed ja vihmased. Piirkonda kutsutakse Costa de Luz´iks päikesepaistest tingitud valguse tõttu sealsel rannikul. See kõik teeb piirkonna ideaalseks, et kasvatada maasikaid, mida paraku kasvatatakse siin pikkades kiletunnelites, mitte looduslikult( kuigi kliima oleks ideaalne looduslikuks kasvatuseks) Suurim maasika hooaeg on aprill-mai, kus toodetakse 330 tuhat tonni maasikaid ja kogus igal aastal kasvab. Hispaania ongi Ameerika järel suurim maasikakasvataja. 
Huelva piirkond on lemmikpiirkond ka keskkonnakaitsjatele, sest siin on palju mida kaitsta-siin laiub 6000 km2-l Euroopa suurim looduspark- Doñana Looduspark, kuhu lendab talvituma 500 tuhat lindu ja see ala on koduks sellistele loomadele nagu Hispaania punahirv, Euroopa metssiga, Hispaania Kuningkotkas, Egiptuse mangust ja Ibeeria ilves jne. Keskkonnakaitsjad löövad häirekella juba aastaid- maasikakasvatus reostab põhjavett ja teeb korvamatut kahju piirkonnale, kus maasikakasvatus aina võtab pinda juurde ja haruldased linnu-ja loomaliigid hääbuvad nende arvelt.
4500 tonni plastikut kulub igal aastal, et tunnelkasvuhooneid ehitada. Plastmassijäägid paraku satuvad ka loodusesse
Hispaania maasikas- 100 % keemiat garanteeritud. Kas kogu see looduse saastamine pestitsiidi- ja plastmassijääkidega kuidagi positiivselt ka väljendub- näiteks maasika heas maitses? Neile, kel maasika juures meeldib kurgi maitse, see võib vastata- jaa. Aastal 2005 avastas DGCCRF pestitsiidi jälgi 76 %-l kontrollitud kaubast. Sakslaste uurimustulemused aga olid veelgi hävitavamad: leiti 105 kahjuliku aine molekuli, millest mõned on väga mürgised- fludioksoniil, tsüprodiniil, fenheksamiid, tolüülfluaniid (paljudes maades on see keelatud taimekaitsevahend), asoksüstrobiin jne Ajakirjanik, Claude-Marie Vadro, on kirjutanud põhjaliku artikli nimega “Maasikad talvel” , kus tuletab inimestele meelde, et maasikakasvatus Hispaanias on 100% kunstlik. Suvel paigutatakse taimed külmkappidesse, et taimedele tekitada talve tunne ja panna taimed “tootma” just talvel, kui nende eest saab rohkem raha küsida. Sealse maaala liivane pinnas on puhastatud, steriliseeritud ning mikrofauna on hävitatud bromometaani ja kloropikriiniga. Esimene mürk näiteks on keelatud Montreali protokollidega aastast 1987, sest see gaas hävitab ossoonikihti. Kloropikriin koosneb kloorist ja ammoniaagist, mis on inimesele karm mürk- tungides hingamisteedesse, tekitab ta tugevat valu. Viimast mürki kasutas Ali Hassan Al-Madjid keemiarelvana kurdi mässuliste ja šiiitide vastu, mille eest ta mõsiteti surma. 
Tulemus: et tarbija saaks talvel süüa maasikaid vahukoorega, on Doñanas töötavatel inimestel plahvataslikult kasvanud naha- ja kopsuhaigused. Enamus töötajaid on nagu tomatikasvatusteski mitteametlikud pagulased Marokost jt. Aafrika riikidest, kes elavad ebainimlikes tingimustes ja saavad sandikopikaid(ei midagi uut! ) Lisaks on need varakevadised maasikad maitsepettumus ja miks peaks üldse sööma midagi nii mürgist? Me kõik saame seda olukorda muuta, mõeldes järele mida me tarbime.
Loe lisaks: http://www.sante-nutrition.org/fraises-despagne-on-arrete-le-massacre/
Tigu Tegemised 
kui töölised on aafrika neegrid milles siis küsimus las mürgitavad ongi üks viis sisserände vastu võitlemiseks
Mver, tõsi ta on, et Prantsusmaa ajakirjandus ei pruugi olla kõige objektiivsem. Kuid selle maasikaloo juures leidsin samal teemal ka Briti ajakirjanduses avaldatut. Hispaania tomatitest samuti. Slow Food International on sellest kirjutanud jne. Näiteks Portugalis inimesed hoiavad samuti Hispaania asjadest ennast eemale- ja nendel ei ole põhjuseks ju see, et nende maasikad hiljem valmivad kui Hispaanias, vaid ikka sellepärast, et põllumehest konkurendid on välja uurinud, kuidas, kus ja mis tingimustes Hispaanias maasikaid kasvatatakse, et nad saavad hinna nii madala hoida.
“105 molekuli” on päris tilluke kogus maasikas. Ilmselt on mõeldus 105 erineva aine (kahjuliku?) või mida siis ? Selleks et mini asi mõjuma hakkaks on neid molekule vaja omajagu koguda (maasikaid süüa). Mastaapide hoomamiseks näide – 12 grammis puhtas süsinikus on 6,0221415 × 10 astmes 23 süsiniku aatomit.(mis on väga-väga suur arv) Kuna molekul ( eriti veel keeruka keemilise ühendi) on omajagu “raskem” siis neid mahub tunduvalt vähem.
aitäh tähelepanu pööramast, tundub jah ebaloogiline , et molekuli pärast häirekella lüüa- aga originaaltekstis, mille põhjal ma selle kokku kirjutasin, on ka öeldud molekul, nii et ma ei tea mida autor täpselt silmas pidas- kahjulikud molekuliühendid? ained? 🙂
kas eesti pool siis neid maasikaid ei kontrollita ,kasvõi pisteliselt laboris,et kas on mürkaineid sees või mitte
kindlasti kontrollitaksegi pisteliselt, aga mis see kontroll annaks? Tegemist on Hispaania või Hollandi maasikatega, mis meil turul ehk EL mingile normile ta vastab ja seega ei saa meie Veterniaaramet kaupmehele öelda, et ta neid maasikaid müüa ei tohi. Inimesed peaksid lihtsalt mitte nii usaldavad olema ja mõtlema, mida nad endale suhu pistavad.
Mõned täpsustused: kloropikriin ei toodeta kloori ja ammoniaagi segust vaid klassikaliselt H3CNO2 + 3 NaOCl → Cl3CNO2 + 3 NaOH.
Üldiselt pole Eestis kontrollproovide analüüsimisel leitud, et Hispaania maasikad oleksid ohtlikud objektid. Alati on võimalik pöörduda Veterinaar ja toiduameti (www.vet.agi.ee) poole, kui on kahtlus tervisele ohtlike toiduainete müügis.
Nende maasikate ebamäärane maitse on tavaliselt tingitud sordist (nt peab vastu pidama transpordi jms). Inimestel kipub olema ebamäärane hirm “keemia” ees, aga see on paratamatu.
Keemia seal maasika sees võib-olla ei olegi esimene asi, mis mulle Hispaania maasika juures vastu hakkab, vaid kogu selline suurtootmise masinavärk. Praegu me räägime sellest, et ehk nii mürgine polegi, samas jookseb TAI reklaam, mis reklaamib, et et puu-ja juurviljad on tervisele kasulikud! Vast on ikka nii, et Hispaania kuntslikult kasvatatud köögivilju ja maasikaid tuleks pigem vähem tarbida, et tervise peale ie hakkaks 🙂
Kontrollproove võetakse aastas u 290 tk kõigi toiduainete peale kokku (ka tee jms), põhimõtteliselt need ei näita midagi.
Olles ise kuid Huelvas suurtootja maasikapõllul rüganud, siis minu jaoks on selles artiklis “kõiki ühe puuga löömine” kuidagi jabur . Ei näinud ma seal kiletunneleid, korjajaid oli nii kohalikke kui ka sisserännanuid, viimaseid oli pigem vähem. Ja palk ületas kõvasti eesti keskmist. Igatahes need kolm näidet sean kahtluse alla, muus osas ei tea vastu vaielda, aga selline üldistamine tekitab igaljuhul natuke ebausaldusväärsust.
talvine maasikas avamaalt tulla ei saa ja keegi ju maastikupilti kasvuhoonetega pole lavastanud. Igaljuhul tore kuulda, et Huelvas kasvatatakse maasikaid ka traditsiooniliselt 🙂 Videost võib ka vaadata, millisene on Huelva maastik oma kasvuhoonetega muudetud: https://www.youtube.com/watch?v=ks0OuFzzJFY alates 1: 30 st filmis.