Kuna mul tekkis mõni päev tagasi huvitav mõttevahetus Prantsuse restoranide teemast ehk siis täpsemalt, et aastaks 2014 on gastronoomia hällimaa jõudnud olukorda kus kaks kolmandikku restorane kasutab valmis ehk pakendatud toite ja üks kodanik ütles mulle, et kindla peale on Eestis ka sama jama, et kus sa tead….

Seega  mõtlesin, et seletan vähe seda pakendi süsteemi ja kuidas ja miks see Prantsusmaal toim(i)ub. Eestis ei ole seda hirmugi, et restoranid saavad ja peaksid  kasutama valmispakendatud toite, sest nende omahind on kallis ja meil on võrreldes Prantsusmaaga tööjõud omanikule odavam, lisaks ei ole meil peavalu 35 tunnise töönädalaga. Töötaja Prantsusmaal nimelt rohkem tööd teha ei tohi, seega restoran peab reaalselt omama 3 vahetust inimesi.  Eesti restoranide häda on see, et tooraine on tihti kehvakene, kindlasti ei saa aga kahelda, et meie mail on käsitöö oskus kadunud  🙂

Kui te olete ringi sõitnud Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, olete kindlasti tähele pannud suuri HoReCa sektorile mõeldud kaubamajasid nimega Metro. Ma isegi olen seal ostmas käinud laudlinu ja moules marinièri potte. Hind on soodne ja saab käibemaksu võrra alla ka. Väheke oli kliendiks registreerimisega raskusi, sest Eestis ei ole olemas nn. kutsekaarti, millega tõestada, et sa oled restoranipidaja. Aga samaväärseks tunnistati mu visiitkaart ja mind vormistati kliendiks.

Vaade kauplus-laole

Mis  seal Metros siis tegelikult ostetakse lisaks odavatele nõudele, ruudulistele laudlinadele ja odavatele kokariietele? Metro  ongi koht, kus hangitakse oma restoranile toit. Montpellieri Metros on tavaline selline pilt, et sõidab oma Citrœn kaubikuga ette täisvarustuses kokk- pole kokamütsi ka peast võtnud ja läheb leti juurde. Metros on nii moodne, et ei pea enam riiulite vahel oma konserve otsima, vaid on piltidega kataloogid. Ütled aga kassas, mis tahad- arvuti ütleb laomehele, laomees laob su menüü auto peale. Kokk kärutab oma menüü kohale ja avab restorani uksed.  Ei ole nõmedat varavalges tööle- koori, keeda, küpseta palavas köögis. Täielik stress ju! Tore oleks ju sõita poodi, valida menüü välja sellisest raamatust ja voila:

Kõige iroonilisem on minu arvates Metroo kataloog nimega Chef, seal on laias valikus fonde ehk allakeedetud puljongeid ja reklaamitakse neid loomulikult kui tärnirestorani koka naturaalset kvaliteediga toodet ja

kirsiks tordil on, et saab oma restorani osta kogu Bocuse D´Or´i 2013 Prantsuse kandidaadi võistlustöö menüüd.