Flores’e saar- eksootiline täiuslikus!

Aastal 1924 tegi Portugali kirjanik Raul Brandão reisi Assooridele ja Madeirale ning sellest reisist sündis Portugali kirjanduse ilusamaid reisiraamatuid- täiuslik austusavaldus Atlandi ookeani saarestikule. Raamatu nimi oli “As Ilhas Desconhecidas” (tõlkes: tundmatud saared) ning seal nimetab kirjanik Flores saart “uinuvaks metsaks”. See kirjeldus sobib jätkuvalt Floresega, kuigi see uinunud olek peidab eluplahvatust igas oma nurgas- koskede veelangemise kohin, rändlindude karjed, jalge all muljutud metsiku piparmündi intensiivne aroom-kõik see on meeltele ülevoolav pidu! Varsti möödub sellest reisist 100 aastat ja minu plaan on käia kirjaniku rajad läbi ja vaadata, mis on muutunud, mis säilinud.

Read Article →

Bellota, bolota, tammetõru…must siga

20. sajand oli valus sajand nii Ibeeria sigadele kui ka tammemetsadele.  Hispaaniai riik läks üle tööstuslikule lihatootmisele ja raius oma “dehesad” maha, et teha ruumi loomasöödaks vajalikele viljapõldudele. 1960ndatel saadi lisaks Aafrika seakatk, mis sigade populatsiooni drastiliselt vähendas.
Aastaks 1980 oli seapopulatsioon nii palju kahanenud, et võimud algatasid päästeoperatsiooni ning ka UNESCO sekkus, sest Extremaduras oldi ebaseadusliku raiega hävitatud pea kõik tammikud.

1990. aastatel eraldas EL rahastuse tammemetsade taasistutamiseks Badajozi provintsi ning 2002. aastal lõid UNESCO ja Hispaania ametivõimud Sierra de Aracena biosfääri kaitseala, tagades ” seakarjatamise aladele” kaitsealase staatuse.

Portugal on oma tammikud säilitanud vaid seetõttu, et oli võrreldes Hispaaniaga väga mahajäänud riik*

Read Article →