Mitmed mu sõbrad, kes on käinud kõigil Assoori saartel, peavad Florest kõige ilusamaks ja sealseid inimesi suisa maailma lahkeimaks. Kindlasti on keskkonnal kus elad, oma mõju. Kui elad lillede-, koskede- ja lindude- keskel, muutud ise haldjaks 🙂
Flores on nii Assooride, Portugali kui ka Euroopa kõige läänepoolsem punkt. Asub koos Corvo saarega Põhja-Ameerika laamal(Põhja-Ameerika laam on laam, millel paikneb suurem osa Põhja-Ameerikast, Gröönimaa ja Euraasia kirdeosa.
Saare suurus 143,11 Km2 (suurem kui Vormsi, kuid väiksem kui Muhu)- 17 km pikk ja 12,5 km lai.
Kui Florese puhul on midagi ebakindlat, siis on see ilm, kuid samas on ilm ka selle hingematvalt kauni saare üks suurimaid võlusid. Siinne mitmekülgne maastik suudab rahuldada meeli ka siis, kui siia saabuvad möllama Atlandi tsüklonid ja tormid või isegi mõni orkaan, millele järjekordne inimese nimi on pandud.
Aastal 1924 tegi Portugali kirjanik Raul Brandão reisi Assooridele ja Madeirale ning sellest reisist sündis Portugali kirjanduse ilusamaid reisiraamatuid- täiuslik austusavaldus Atlandi ookeani saarestikule. Raamatu nimi oli “As Ilhas Desconhecidas” (tõlkes: tundmatud saared) ning seal nimetab kirjanik Flores’ saart “uinuvaks metsaks”. See kirjeldus sobib jätkuvalt Floresega, kuigi see uinunud olek peidab eluplahvatust igas oma nurgas- koskede veelangemise kohin, rändlindude karjed, jalge alla muljutud metsiku piparmündi intensiivne aroom-kõik see on meeltele ülevoolav pidu! Varsti möödub sellest reisist 100 aastat ja minu plaan on käia kirjaniku rajad läbi ja vaadata, mis on muutunud, mis säilinud.
Florest kutsutakse “roosaks saareks”, sealsete rohkete asaleapuude, mis õitsemisajal muudavad kogu saare roosaks 🙂 Loomulikult on siin ka sinised hortsensiad ja metsikud kallad nagu teistelgi saartel.
Flores, see on looduslik ja autentselt puhas ilu eraldatud paradiisis keset tohutut Atlandi ookeani. Rahulik maa, kus on 1001 juga, maheda temperatuuriga looduslikke basseine, kummalisi geoloogilisi nähtusi. Kuid seesama eraldatus, mis teeb selle saare üheks maailma kaunimaks, on kahe teraga mõõk.
Need, kes siin elavad, on õnnelikud, kuid on ka ellujääjad, kohati kangelased(nagu ka Corvo saare elanikud) Elamise koorem Euroopa läänepoolseimal piiril, paradiisis, poolel teel Euroopa ja Ameerika mandri vahel, niiskuses mis soodustab lopsakat paradiisiaialaadset taimestiku, on ka põrgu pool-siin pole haiglaid, on ainult üks tervisekeskus ja kõige raskemad juhtumid evakueeritakse teistele saartele. Kuid peasaare Sao Migueli ja Florese vahemaa on üle 600 km. Rasedad peavad kuu enne sünnitust teisele saarele sõitma. Poes ei ole Lääne inimesele harjumispäraseid toidukaupu- värskeid tooraineid, mida koha peal ei toodeta, oodatakse vahel kaua. Siin pole kino, kaubanduskeskust, suurt restoranide ja kohvikute valikut. SATA on ainus lennufirma, mis lendab Flores’esse ja kui reisite mandrilt, tuleb vahemaandumine teha veel vähemalt ühel saarel. Ehk Floresel, isegi paljudele portugallastele veel tundmatus Eedenis, pole täiuslikkust… aga mulle tundub küll, et see on täiusele üsna lähedal. Kas ma elada seal suudaks? Vist ei, kuid reisisihtkohana tundub ideaalne.
Mida külastada ja vaadata?
Rocha dos Bordões – Florese saare kuulsaim maastikuobjekt ja kogu Assooride üks kuulsamaid objekte. Rocha dos Bordões kujutab endast 570 tuhande aastast muljetavaldavat vertikaalset basaltsammast, mille küljed on triibulised ja sarnanevad oreliviledega. See on kaetud sambla, sambliku ja muu taimestikuga. Kõige ilusam on see küngas juulis, kui see on kaetud hortensiatega, mis annavad mäele sinise tooni. 2004 aastal Assooride piirkondliku valitsuse poolt kuulutatud piirkondlikuks loodusmälestiseks.
Ilhéu de Monchique – väike asustamata saareke Florese saare rannikul, Fajã Grande külast läänes. See on Portugali ja Euroopa läänepoolseim punkt. Ainult paadiga ligipääsetav 43-meetrine (42,9 m) sügav laht pakub suvel võimalusi päevasel ajal sukeldumiseks. Saar ja seda ümbritsevad veed on kaitse all nende rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse tõttu. Saare lähedal asuvates vetes on tuvastatud üheksakümmend kuus taime- ja loomaliiki, sealhulgas pruunvetikad, lapa nimelised molluskid, craca nimelised molluskid ja ilusad värvilised kalad, mille inglise keelne nimi on Mediterranean rainbow wrasse.
Fajã Grande – Fajãzinha – peetakse üheks Assooride kaunimaks rannajooneks. Lopsaka taimestikuga ümbritsetud pilkupüüdvad kaks tosinat juga, millest 300 meetri pikkuselt paistab silma Ribeira Grande nimeline juga.
Fajã (portugali hääldus: [fɐ'ʒɐ̃]) on ebaselge päritoluga portugali termin, mida kasutatakse rannikuäärsete kaljude jalamil asuvate, maalihete või laavavoolude tekitatud, supralitoraalide kirjeldamiseks. Kuigi need on suhteliselt levinud kogu maailmas, on need Assooride ja Madeira, aga ka Kanaari saarte iseloomulikud tunnused, kus samaväärne termin hispaania keeles on fajana (hispaania hääldus: [fa'xana]).Teine Kanaari sõna laava fajanade jaoks on isla baja, sõna-sõnalt "madal saar".
7 Florese laguuni ehk kaldeerajärve (kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm), mille nimed iseloomustavad kas nende veevärvi või kohta: Lagoa Funda, Branca, Seca, Comprida, Rasa, Lomba e Negra.
Poço da Ribeira do Ferreiro – see koht on tuntud ka kui Poço da Alagoinha või Lagoa das Patas. Aga nimi pole oluline. Siia saabudes on tunne, et olete leidnud Eedeni aia. Laguun, kuhu langevad kokku kümned kosed, mida ümbritseb lopsakas taimestik, milles padistavad pardid ja kohalikes muistendites elavad just siin draakonid.. Siia jõudmiseks tuleb läbida umbes 20-minutiline rada, kus ainsaks heliks on lindude sirin ja ojade vulin.
Miradouro (vaateplatvorm) Craveiro Lopes – saar on rikas matkaradade ja suurepäraste vaadete poolest. Craveiro Lopesi vaateplatvorm on hea näide. Panoraamvaade Fajãzinha orule, paremal Poço da Ribeira do Ferreiro ja ees Atland!
Poço do Bacalhau – kosk, 90 meetri kõrguselt kukkuv vesi, mis maabub looduslikku laguuni ja raske on siin mitte vette minna. Kellele meeldib suuremat sorti adrenaliinilaks, siis võib proovida kanjoning’i (ik. canyoning)- see on viimasel ajal popp, aga vajab siiski üldfüüsilist vormi WestCanyon lehelt saab infot.
Moinho da Fajãzinha (tuuleveski)- siin jahvatatakse mais nagu vanasti. Kohalikud võtavad oma maisi, maksavad x raha ja viivad käsitööna jahvatatud jahu koju. Naisterahvas, kes möödujatele jahvatusprotsessi selgitab, garanteerib, et sellest jahust valmistatud leib on 2000 korda maitsvam. Nii, et proovige kohalikku maisileiba “bolo do tijolo’t”.
Sukeldumine Slavonia’le – Florese saarel on sukeldumissõpradele palju kohti pakkuda. Üks populaarsemaid kohti on Lajedo lähedal 1902 aastal uppunud Inglise laev Slavonia – üks 700st mis16.–20. sajandil Assooride vetes hukkus. Sukeldumise ajastamiseks tuleks ühendust võtta Extremo Ocidentaliga.
Looduslikud basseinid:
Flores’es on ainult üks rand, mis asub Lajesi külas, aga noh see rannad on Assooridel vulkaanilise musta liivaga. Paljud kohalikud eelistavad Fajã Grande suplusala looduslikkke basseine ja Santa Cruz’i basseine. 2017. aastal avati Lajes’es looduslik bassein Piscina das Salemas, kust avaneb vaade naabruses asuvale Corvo saarele, kristallselgele merele, mis on täis värvilisi kalu, meritigusid ja meritähti.
Museu Fábrica da Baleia do Boqueirão– vaalamuuseum. Kuna vaalapüük on Assooridel olnud sajandeid põhitegevus, pole vaja imestada, et igal saarel on väike vaalamuuseum.
Albernaz’i majakas – see on Euroopa läänepoolseim tuletorn. Avatud 1925. aastal, asub vapustavalt ilusatel Ponta Delgada kaljudel ja sealt avaneb panoraamvaade Corvo’le.
Baia Alagao (laht) Fazenda de Santa Cruzi ja Cedrose vahel läheb kitsas tee, mis viib läbi vapustava maastiku selge veega, kalu täis lahe äärde milles on palju väikeseid saarekesi ja madalikke.
Kuigi saar on väike (143km2) ja elab siin 3400 püsielanikku, on saar jaotatud 2 admintratiiv-haldusalaks: Santa Cruz ja Lajes.
Santa Cruz on saare suurim linn, siin asub saare ainus põhi- ja keskkool, tervisekeskus ja enamus haldus-ja majandusasutusi ning lennujaam.
Lajes on maakonnakeskus ja küla kus asub kogu saart teenindav sadam. Fajã Grande, saare läänepoolseim küla ja lääneranniku peamine asustatud keskus asub samuti siin.
Flores saare köök.
Läänerühma saared jäid nende kaugust ja ebasoodsat ilma arvestades eraldatuks sajandeid. Sel põhjusel on saareelanikud õppinud toetuma kohalikule toodangule. Talvekuudel osutusid peamiseks valikuks sealiharoad, sest kehvad ilmastikuolud ei võimaldanud külluslikus ookeanis kala püüda. Röstitud tuunikala, mereangerjahautis, merevetikaomlett, on mõned saarele iseloomulikud toidud. Mikrokliima soodustab guajaavipuude kasvu, millelt korjatakse kohaliku moosi valmistamiseks kollaseid, punaseid ja lillasid vilju ja keedetakse neist nii marmelaadi kui moosi. Kuigi kala ja mereannid on sealsamas meres, pole saarel just palju toidukohti, kes värsket kohalikku kala ja mereande serveeriks. Kuid mõned on ja kindlasti tuleks proovida boca negra kala, cracaseid ja lapaseid. (pildil selles järjekorras)
Restaurante “O Moreão” (Santa Cruz)
Arvustused märgivad enim ära, et siin tehakse võrratuid lapas’id ja värske grillitud kala on priima!
Restaurante Maresia ( Fajã Grande, Lajes)
Suurepärase vaatega restoran! On mereande ja kala!
Restaurante Por do Sol
Por do Sol- tõlkes päikeseloojangu restoran. Nimi ei peta. Terrassil saab vaadata imelist päikeseloojangut, Florese saare ühes kaunimas orus. Restoran asub kaljul, vaatega merele. Söögitubs on väike, maalähedases stiilis, kuid väga hubane ja hea traditsioonilise köögigaa. Omanikud pakatavad külalislahkusest ja pakuvad enda kasvatatud aiaandide- ja loomulikult värske kala tuleb otse merest. Inhames com linguiça (Jamsijuured vorstiga), bolo do tijolo (“telliskivileib” -kuumal laavakivil küpsetatud maiseleib), cozido de porco (ühepajatoit sealihaga), sopa de funcho (fenkolisupp) ja merevetikakoogid peaksid kuuluma kohustuslike valikute hulka- sest need on saare pärismustoidud,
Santa Cruz’i sadamakail- jumalik kui saaks rentida majakest aiaga kus grillida 🙂 Fotod sõbra erakogust.
Kus ööbida?
Aldeia da Cuada (klikka ja satud Fb lehele)- maalähedane ja armas talumajutus, kirjeldatakse kui paradiisi paradiisis. vaata pilte: Booking.com
Argonauta Guesthouse– Argonauta seisab küla kiriku kõrval. Algne, vähemalt kolm sajandit vana hoone, ehitati põhjalikult ümber 1929. aastal- seal oli esimene vannituba Fajã Grandes ja ainus klaver Florese saarel. Alates 1991. aastast on tegutsenud kui külalistemaja ja registreeritud eramajutusena kohalikes turismiasutustes; 2016. aastal asus tüüri uus Argonauta omanik, kes renoveeris hoone, säilitades ümberehitusel hoolikalt Fajã Grande ja Florese traditsioone.(tõlkes: ei teinud euroremonti)
Hotel Flores – suurepärane võimalus neile, kes soovivad luksuslikumat puhkust. Sellest Inatel grupi neljatärnihotellist on kaunid vaated Corvo saarele, infinity bassein, jõusaal, restoran ja mänguautomaatide tuba. Asub Santa Cruz’is. Siiski inimesed on hinnanud 2 esimest hotelli märksa kõrgemate punktidega nii Bookingus kui TripAdvisoris.
Tigu Tegemised 