Corvo järel teine väikseim saar saarestikus (60,66 km2), on see saar omamoodi ajakapsel, kus elurütmi määravad nagu vanasti saagikoristusperioodid ning see tundub olema koht kus võiks kadunud Atlantise jälgi otsida.. Tema väiksus ei ole sugugi proportsionaalne põnevate kohtade rohkusega, mida siin külastada- vulkaanilistest koobastest üllatavate supluskohtade ja suurepäraste sukeldumiskohtadeni.

UNESCO on klassifitseerinud Graciosa maailma biosfääri kaitsealaks ning saart tuntakse Ilha Branca ehk valge saare nime all, mis on inspireeritud saare pinnavormide omadustest ja toponüümilistest elementidest, kusjuures ka paljud kohanimed saarel sisaldavad sõna “branca” (valge)- Pedras Brancas, Serra Branca ja Barro Branco.

Kuigi vahemaa teiste kesksaarestiku saartega ei ole pikk ja selge ilmaga on näha kõiki naabersaari, tundub Graciosa ikkagi omaette ja eraldatud olema- ühelt poolt toob see kaasa raskusi igapäevaelus, teisalt aga toob see rahu ja harmooniat nagu saare nimigi, graciosa ehk graatsiline, osutab.

60,7km2, veidi üle 4000 elaniku, 12,5 km pikk ja 7,5 km lai. Keskus: Santa Cruz da Graciosa. Saarel ringiliikumiseks(lisaks jalgsi matkamisele), võib kasutada bussi, samuti on võimalus rentida jalgrattaid ja mootorrattaid. Teoreetiliselt on olemas ka autorent, kuid autosid on vähe ja need tuleks väga aegsasti ette bronnida.

Mida külastada?

Santa Cruz da Graciosa– saare suurim alevik Tasub külastada linna kaunist ajaloolist keskust mis täis muistsete aegade võlu ning kus näeb saare tüüpilisi tänavaid, maaliliste majade ja mälestusmärkidega, nagu 16. sajandi kaunis Igreja Matriz kirik, millel on mitmeid manuelin stiili (Portugali hilisgootika) elemente. Elegantne 16. sajandist pärit Santo Cristo da Misericórdia kirik; erinevad kindlused ja vaatlustornid, mis olid mööda rannikut laiali, et kaitsta seda möödunud sajandite jooksul piraatide ja korsaaride rünnakute eest; Nossa Senhora da Ajuda, São João ja São Salvadori kabelid, mis asuvad imelises Monte da Ajudas; piirkonna erinevad mõisahooned, tõelised arhitektuuripärlid, mis rõhutavad saare põllumajanduse tähtsust; või Graciosa muuseum(allpool jutt)

Furna do Enxofre– Assooride vulkaaniliste õõnsuste “katedraal”, muljetavaldav laavakoobas, on üks Graciosa saare “must visit” kohti. Pärast kasuliku teabega tutvumist külastuskeskuses, mis on väravaks furnosse ning jalutades läbi rohelise Caldeira taimestiku, jõuab koopasse! kust leiab eest 8 meetri sügavuse külmaveelaguuni ja muda fumarooli(vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.) Ümberringi on tunda väävlilõhna, mille intensiivsus varieerub vastavalt õhutemperatuurile ja vulkaanilisele tegevusele. Hea oleks koobast külastada koos giidiga, kuid giid tuleb broneerida vähemalt 48 tundi ette.

Furna da Maria Encantada-Legend räägib, et mitmeid-setmeid aastasadu tagasi oli Maria üks väheseid vulkaaniplahvatuse ellujäänuid, sest ta uskus, et kukk hoiatas teda katastroofi eest. Legend räägib ka, et mõlemad jäid sellesse koopasse igavesti ja tuulistel päevadel kuuleb kukke ja udustel päevadel näeb suitsu, sest Maria küpsetab leiba. Legend äratab uudishimu 🙂 Juurdepääs Furna da Mariale on kitsa raja kaudu, mille algust tähistab väike silt teel, mis ümbritseb Caldeira. Astuge läbi laavatorukujulise groti. Lõpus autasustatakse külastajat suurepärase vaatega Caldeira sisemuse rohelisele taimestikule.

Furna do Abel– jätkates koobaste teemaga, siis järgmine sihtkoht, mis Graciosas marsruudile lisada, on Furna do Abel, ​​​​93 meetri pikkune laavatunnel ( Luzi piirkonnas) Tunnel lõpeb salapärase altari ja kiviristiga, mis väidetavalt on siia ehitatud 1970. aastatel. Räägitakse ka, et kunagi oli siin allikas, kus kohalikud pesu pesid, kuid mingeid jälgi sellest allikast tänasel päeval pole.

Graciosa saare muuseum– kui on soov Graciosa tavade ja traditsioonide kohta veidi rohkem teada saada, on vaalapüügipaadi kuuri asutatud Graciosa muuseum just õige koht. Siit leiab väljapaneku erinevatest veini-, teravilja- ja vaalakultuuriga seotud esemetest, samuti ainulaadsetest piltidest, mis viivad vaataja rännakule läbi kohalike traditsioonide ja kultuuri.
Anão da Graciosa kääbuseeslid- Graciosa kääbuseesleid tunnistati kohalikuks põlistõuks. Varem olid need nii levinud, et seda tunti ka kui Ilha dos Burros (eeslisaar), kuid kuna põllumajanduses ega transpordiks enam eesleid ei vajata, sattus eesel ohustatud liikide hulka. Õnneks elab saarel juba 17 aastat Itaaliast pärit stsenografist Franco Ceraolo, kes on nende ilusate loomade säilimise eest võitlust pidanud ning loodud Associação de Criadores e Amigos do Burro Anão proovibki nüüd näidata tõu teraapilist potensiaali. Turistid saavad nende toredate eeslitega saarel jalutuskäigu teha.

Ilhéu da Baleia – Graciosa rannikul on iidsete vulkaanide jäänused, mis moodustavad naljaka kujuga saarekesi. Baleia saar on üks neist. See näeb välja nagu üks neist hiiglaslik vaal, kes on ankrus Ponta da Barca lahes. Baixo ja Praia saared on lummavad, kuna siin on huvitavaid rannikutaimede kooslusi ja on koduks merelindude, sealhulgas painho-de-monteiro’le (inglise keeles Monteiro’s storm petrel), Assooride väikseimale merelinnule.

Porto Afonso võlub oma salapärase atmosfääriga. See vana kalasadam, mis asub Graciosa läänerannikul, Guadalupe piirkonna punakates kaljudes. Vaatamata sellele, et koopad seisavad praegu kasutuseta, on siiski võimalik näha kaljudesse raiutud koopaid, kus kalurid oma paate hoidsid.

Looduslikud basseinid– Assooride ükski saar ei hiilga valge liivaga randade poolest, kuid praktiliselt kõiki saari on õnnistatud looduslike basseinidega, mis lausa kutsuvad kosutavat suplust tegema. Graciosa pole erand.
Alates Boqueirão looduslikust basseinist ja eriti populaarsest Carapacho basseinidest kuni Barro Vermelho ja Poceirõesi piirkonnani, kus kaljude vahel on mitu väikest looduslikku kristallselge veega basseini. Muidugi on alati ka võimalus jahutada end Atlandi ookeani läbipaistvas vees.

Fábrica das Queijadas da Graciosa- Pole võimalik “valgelt saarelt” lahkuda Graciosa kuulsat “queijadat” maitsmata. Saarele tüüpilist krõbeda tähekujulise põhja ja krõmpsuva piimast, munast ja suhkrust koosneva täidisega maiust eksporditakse mitmele poole maailma ning Portugali mandril on see ka tuntud ja aegajalt on poelettidel silma hakanud.. Eks kogu saarel müüakse neid, kuid külastada tuleks ikka vabrikupoodi!

Termas do Carapacho– kui otsida täielikku lõõgastust, võiks termid ehk Termas do Carapacho olla hea sihtkoht. Väidetavalt on siinsetel termaalvetel, mille temperatuur jääb vahemikku 35–40 kraadi, imelisi omadusi- lisaks rahustavale toimele pakub see häid tulemusi ka reumatoloogiliste haiguste ravis. Termide hooaeg kestab maist septembrini.

Graciosa köök

Graciosa kohalik köök on omamoodi segu Portugali toiduvalmistamise traditsioonidest ja kohalike kokkade ainulaadsetest katse-eksitus meetodil leiutatud uutest roogadest. Esimesed saarele saabunud inimesed tõid endaga kaasa ka kõik tuntud Portugali retseptid. Sellegipoolest ei jäänud paljud neist siin püsima ja teised muutusid tundmatuseni. Asemele tekkisid road kohalikest ainulaadsed toodetest, mida saarelt leida võis. Tänapäeva kohalik köök on üsna omanäoline ning selle avastamiseks tasub kindlasti oma aega ja raha kulutada.

Graciosa 2 kuulsamat artiklit (lisaks eelpool räägitud queijada maiusest) on kohalik melon ja küüslauk ning siinse saare Milhafre vabriku juustu ja võid müüakse ka mandri supermarketites. Veebruaris peetakse saarel küüslaugufestivali ning kui karnevali aeg ka veebruarile langeb, võiks see olla hea aeg saare külastamiseks.

Kala-ja mereannid on saarel nagunii teema, kuid toiduks kasutatakse palju ka nii sea-kui veiseliha.

Viinamarjakasvatus sai saarel alguse juba 17 sajandil. Põhiliselt valmistati valget, kerget, kuiva ja puuviljast veini Verdelho sordist, mis sobis hästi piirkondliku köögiga, kuid tänasel päeval toodetakse ka täiesti toredaid punaseid ja rosé’d. Digestiivina on hinnatud ka kuulus vana tammevaadis laagerdunud aguardente ja neile, kellele meeldib magus jook, on Angelica ideaalne aperitiiv.

Kus süüa?

Graciosa saarele saabuvad (paljud) turistid võivad nende jaoks argiseid roogasid ehk junk food’i nagu pitsa, pasta, hamburgerid siit hõlpsasti leida(kahjuks!) Lisaks veel mitmeid sushibaare. Kuid meeles tuleb pidada, et lõunasöök on portugallaste jaoks alati olnud päeva kõige olulisem söögikord ja kohalikud elanikud pole erand. Seega, kui unistate restoranis nautida oma toitu ja tinistada veini südaööni, siis see tuleb ära unustada! Põhjus on selles, et kõik restoranid suletakse juba kell 22.00. Nii, et süüa tuleb varakult ja edasi tuleb suunduda baari!

Restaurante Costa do Sol– hea asukoha ja mitmekesise menüüga söögikoht Santa Cruz da Graciosas. Lisaboonuseks tore veinikaart.

Dolphin Snack-Bar Restaurante– veebileht puudub ja arvustused on seinast seina, samas jookseb see nimi kõigis soovitustes läbi. Väike saar, ega valikut palju pole! Pakutakse kohalikku kööki ja kala! Asub Caminho Carapacho teel – Luz’is.

Restaurante Estrela do Mar– see on parim koht mereandide söömiseks- cracased, lapased, krevetid, nuivähid etc. Lisaks värskele kalale ka supervaade!

Kus ööbida?

A Casa das Faias-suurepärase asukohaga ja soodsa hinnaga maaturismi alla liigituv majake – 100 meetri kaugusel jahisadamast ja kalasadamast ning 200 meetri kaugusel rannast. TripAdivoris kõige kõrgemalt hinnatud majutus saarel.

Inatel Graciosa Hotel– ketihotell neile, kes maalähedust ei armasta ja ookeani asemel eelistavad basseinis supelda.

Boa Nova Hostel- pakub mugavaid privaatse vannitoa ja WC-ga tube. Osad toad on rõdu ja merevaatega 🙂 Ühises puhketoas on televiisor, köök koos kõige vajalikuga ja terrass.

Hommikusööki serveeritakses lähedal asuvas restoranis, tuleb eelmisel päeval kokku leppida. Ilha da Graciosa lennujaam (GRW) jääb hostelist 1,5 km kaugusele. Booking.com’is on sellele majutusasutusele kõrged hinded antud,

Victor Rui Rodes, Graciosa saarelt pärit Portugali poeet, on kirjutanud ülistuspoeemi Graciosale, mis isegi sõna-sõnalt vabatõlkena toimib!

Sa oled Antilia, naiselik saar!
Olgu õnnistatud su vulkaaniline vulva – sinu Furna do Enxofre ärev ilu…
Õnnistatud olgu su selge taevas ja läbipaistev merevesi!

Meenutan siinseid pärastlõunaid, mis möödusid Carapachos’e ja Praia randades supeledes. Ja ma jumaldan su Vila de Santa Cruzi vanalinna kaunistavaid araukaaria-puid ning elegantseid maju, sinu Pauis’i mis peegeldab vaikust ja ilu…
Ja õnnistatud olgu sinu tuuleveskid ja koogid, mis mulle armastust on andnud. Ja õnnistatud olgu sinu tammevaatides laagerdunud brändi. Ja meloni aroom tüdrukute huultel.
Õnnistatud olgu siinne elamisrõõm ja karnevalitantsude lõbusus! Õnnistatud olgu sinu rahulikud, sõbralikud ja töökad inimesed.
Ma tahan sind ja tahan su soolast keha. Ja ma istun su mälestuse äärel – oo mu armas, kuulsusrikas ja armuline saar!

Luuletuses on mainitud pea kõik, millest ülalpool kirjutasin. Ah jaa- karnevalidest ja nende festivalidest ma ei kirjutanud- aga need pidid kõikidel saartel olema hoopis teise energiaga kui mandril. Saartel võetakse festivali ja traditsiooni väga tõsiselt!