Eile oli jällegi suursündmus- Londonis jagati restoranidele”World´s 50 Best” auhindu. Ma kunagi imestasin, et Eestis on kuidagi kõik hästi positiivselt meelestatud samalaadsele kodumaisele üritusele ja peaaegu puudub igasugune kriitiline meel. Lausa piinlike lollusi sai sel aastal “Õhtulehest”  lugeda, kuidas omanik süüdistab peakokka, et sellel oli ebahuvitav menüü ja sellepärast ei saadud listi. Oleks tahtnud kuulda korraldajate vastulauset, et ei- süüdi ei olnud peakokk, vaid et sinu restoran ei sobi meie nimekirja kuna üks komponent peab olema ka aus ja läbipaistev restorani juhtimine, mille hulka kuulub töötajatele palga maksmine ja selle pealt riigile maksude maksmine.  Et hinnatakse toorainet ja selle kasutamise oskust ja stabiilsust ka, mitte ainult uut ja huvitavat menüüd! Minu arvates tuleks taunida ka tipprestorane Eestis, kes tipptasemel peakokale maksavad naeruväärset palka( kirjutajad ei peaks kirjutama vaid ilusatest asjadest, vaid tooma esile ka pahupoolt)  Ehk siis “policy” peaks olema “more strict”  Imestada pole aga midagi, meil puudubki  kriitiline ja analüüsiv toiduajakirjandus ning  tegelikult puudutab see teema nii väheseid inimesi- palju siis Eestis on inimesi, kes huvituks käima Eesti parimates restoranides-2000? ? Aga  maailma parimates restoranides- 20 ???

Kui ise olla toiduteema sees päevast päeva, siis muidugi tundub, et toit ja restoran on oluline teema.  Huvitav on ka see, et tegelikult tuleb kriitikat restoranide kohta pärast meiegi TOP 50 avaldamist klientidelt palju. Enamus muidugi ei ole kriitika, vaid oma maailmavaate ja elustiili demonstreerimine ja pole miski silmiavav lugemine.

Kui nüüd Eesti mudelit ja maailma mudelit võrrelda, siis tegelikult  lõpptulemusel palju vahet pole. Kui sa ei ole esimene, siis pole vahet kas sa oled nimekirjas teine või viimane.. See ei huvita järgmisel päeval enam mitte kedagi peale osaliste endi.  Rahvale jääb meelde  esimene! Maailma esimene restoran saab kindlasti rohkem meediahuvi kui maailma kolmas ja  müüa restorani kui” Eesti parim” on väljaspool Eestit kindlasti kergem, kui müüa Eesti paremuselt 19-t restorani. Kas see kohaliku elaniku valikuid kuidagi mõjutab- pole kindel. Poolnaljaga võib öelda, et Eesti ei vaja mingisugust restoranide ritta panekut, sest nagunii on teada, kes on number 1.

Mai alguses, sel aastal.  esitas grupp tippkokkasid Prantsusmaalt ja ka mujalt maailmast  petitsiooni nimega “Occupy50Best“, kus kutsusid üles boikoteerima üritust, mis olevat  läbipaistmatu ja seksistlik. (Petitsiooni tekst siin)

Ühesõnaga heidetakse ette seda, et 3-l restoranil, kes on saanud maailma parimaks, on kõigil kogemus suure grupi inimeste mürgitusjuhtumitega (El Bulli, Fat Duck ja Noma)

Heidetakse ette zürille, kes on anonüümne ja ei pea oma valikuid põhjendama ja isegi tõestama, et ta üldse selles restoranis, mille poolt ta hääletas, einestamas on käinud. Kokad, kes istuvad züriis, nende restoranid on esindatud ka nimekirjas, lisaks on nende nn. partner-restoranid kolmandates maades nagu Peruus või Singapuris nimekirjas ja mõlemad riigid on nimekirjas ebaproportsionaalselt üle-esindatud.(Eks sama probleem Eestis. kõiksuguste liitude esindajad on enamasti seotud ka restoranidega ja on seltskond, keda rohkem huvitab “klubisse kuulumine”, kui sisusse süübimine. Kindlasti on probleem kui sponsorfirma esindaja istub züriis. Kelle poole kaalukauss kukub- ikka koostöö partnerite poole)

Heidetakse ette ka  meesšovinismi- vaid 1 naine pääses möödunud aastal 50 mehe sekka. Ka Eestis on sellega probleeme- kallutatakse arvamust, et lahe on eksperimenteeriv ja “uusi ideid” otsiv  noor meeskokk.

Minu lemmikkriitik Vincent, Pousson,  kes on Prantsuse juurtega katalaan, aga elab Barcelonas ja peaks ju rõõmustama Kataloonia võidu üle sel aastal, kirjutab oma blogis  nii:  “Ma olen üllatunud, kuidas ilma igasuguse kriitilise meeleta kogunetakse kokku sellele reklaamiüritusele, kuhu on palgatud ka paar kaalukamat infoagentuuri ja pressiesindajat sündmust rahvusvaheliselt kajastama. Räägitakse tõsise näoga, kuidas kokakunst peab arenema, liikuma, looma ja leiutama. Jahusest ninast peame välja lugema, et kokk on  noor, hullumeelne ja kaasaegne. Kui on aga hull, noor ja kaasaegne- siis sellest piisab, et luua meediamull. Väga moodne on ka öelda, et me aitame Aafrikat ja teisi kolmanda maailma riike  Ja kindlasti tuleb ära mainida samas kontekstis, et Venemaa ja Skandinaaviamaade köök on äärmiselt inspireeriv. Ja kui sa ei saa aru, mis sellel kõigel on tegemist kõrgkulinaaria ja heade käsitöö oskustega, siis oled sa jobu (Vincent kasutab väljendit “boloss” 🙂 )  Valusaim kriitika,  mida Vincent teeb, möönates, et nimekirjas on ka restorane, kes väärivad seda, on esikolmiku puhul tegemist  “Nestle” ja tema tehaste, kes ihkavad täita meie klaase ja taldrikuid rämpstoiduga, teenimisega. Mõtleb Vincent selle all siis seda, et kõigepealt Nestle( täpsemalt siis PanAqua ja Sanpellegrino ning Nespresso) paneb mehed esiritta ja siis need mehed hakkavad reklaamima Nespressot, SanPellegrinot jne.

Probleem on tõesti olemas, sest 2015 aastal meie, põhjamaalaste,  kurvastuseks enam Noma esimeseks  ei tõusnud ja järgmine Skandinaavia restoran oli kohal 31. See ennus, et viimasel ajal manipuleeritakse inimesi vaatama Peruu poole ja Skandiinaavia ja New Nordicu vastu hakkab huvi taanduma,  vastab tõele kui nimekirja vaadata. Ehk ei ole midagi tegemist  kokkade oskustega, vaid ikkagi ärihuvidega. Niisiis, sel aastal nr.1- Gironas asuv vendade Roca´de restoran ” El Celler de Can Roca”. 3 venda- kokk, sommeljee, kondiiter teevad seda. Kuid… Jordi Roca, kes on kondiiter, on  samuti ametis konsultandina Nestlé´s. Kui ignorant ja loll tõesti peab olema?

Aga nagu ma oma juttu alustasin- maailma parimad restoranid läheb korda nii väikesele inimgrupile, et ainult Prantsusmaa, kell on pikaajalised traditsioonid gastronoomiaga, trambib jalgu ja hüüab: “see on vale!”  Prantslastele aga vastatakse- ” Te kiunute, sest ei pääse ise esikümne hulka” Ja eks ole nii ka Eestis, kui muigad või viitad  nähtavate traagelniitide peale, siis visatakse nina peale, et kiunud, sest ise pole seltskonnas.

Nimekiri maailma 50 parimast aastal 2015 siin

Pildil Jordi Roca reklaamimas Nescafe´d.