Andaluusia tume pool

Kuna ma juba alustasin tomatijutuga ja mainisin sealjuures Andaluusiat, kus kasvatatakse kunstmuldade ja toitelahuste peal pea kogu Euroopa salat, kurk, tomat ja paprika ning leidsin eelmises jutus, et Andaluusias on asjal vähemalt mingigi mõte, siis eriti kindel ma selles ei ole.  Kui vaadata asja sügavuti ja lähemalt, siis on see Andaluusia asi ikka kah väga haige. Pean ka oma sööma ja ütlema, et pigem eelistatagu eestimaist, kui ei suudeta oma elu ja toitumist muuta hooajaliseks ja ikka talvel isutab rohelise salati järgi(sest kuskilt on jäänud mulje, et see on nii tervislik.) Tegelikult me ju kõik teame, et supermarketis müüdavatel kena väljanägemisega köögiviljadel ei ole mitte midagi tegemist köögiviljadega, mida me sõime umbes 20aastat tagasi.  Lisaks see, et me tomatit-kurki-salatit oleme paari aastakümnega harjunud aastaringselt sööma, sellel on oma hind.

Aga lähme Andaluusia juurde. On olemas kaks Andaluusiat: Lääne-Andaluusia on  härjad, flamenco ja supelrannad, kus käiakse suvitamas ning ilusat elu nautimas ja siis on Ida-Andaluusia, mille  iseloomustuseks võib öelda Euroopa köögivilja ait, aga võib öelda ka Hispaania suurim sotsiaalne põrgu ja slumm. Almeria ümbrus on lihtsalt katastroof. Nii  kaugele kui silm ulatub, näeb ainult kasvuhooneid. Minu arvates võiks vabalt ka sinna huvireisi ette võtta, šokk on garanteeritud ja võib-olla kaob ka tomati-ja salati isu pikaks ajaks. AEREA_INVERNADEROS Loomulikult ei kasvatata seal midagi naturaalselt, kogu agronoomia on  kunstmullal  ehk mulle meeldib sõna geotekstiil selle kohta öelda. Hüdropoonika süsteem, mida juhib arvuti, et millal mis väetist või toitelahust lisada,  on geniaalne. Lisaks pole mingit jama tigudega. Kes oma aias salatit kasvatavad, teavad milline peavalu on teod. Probleem on aga, et arvuti ei korista saaki ja selleks kasutataksegi videos nähtud põhiliselt Aafrika riikidest ebaseaduslikke sisserännanuid,  kellele makstakse 50° kuumuses, 100%õhuniiskuses ja väetise järgi lõhnavates kasvuhoonetes töötamise eest sandikopikaid. Aga miks peakski rohkem maksma-neid ei tohiks ju seal olemaski olla, aga see on kord EU kahepalgeline poliitika. Saksamaa, Suurbritannia ja Holland jne. vajavad odavat salatit ja tomatit jaanuari kuus, kuid tegelikult on selle hind kallis.

On tapetud maastik, kurat ise teab kuhu suunatakse taimedest ülejāäv väetisekogus, mööda ei saa vaadata ka Andaluusia magevee probleemist ja see on meeletu kogus vett, mis salatikastmisele kulub. Kui palju  diislit päevas kulub salati vedamiseks lõunast põhja? Internetis sain andmed, et päevas liigub 7000 veoautot loode suunas ja 5000 veoautot kirde suunas. Kes suudaks seda atmosfääri paisatud CO2 kogust kokku arvutada. Ka see on avalik saladus, et mitteametlike põgenike sissevedu on organiseeritud nendesamade kasvuhoonete omanike poolt. Järgmine puhkuse sihtpunkt El Ejido??? 🙂 – maailma suurim kasvuhoonete linn ja arvatavasti ka maailma kõige koledam linn ja ehk jõuab siis paremini pärale, et Hispaania salat, kurk ja tomat haisevad orjatöö järgi. Kel huvi, internetis on palju artikleid El Ejido orjadest, üks päris hea lugu siin

Lohutuseks, et varsti tuleb karulauk, rabarber ja redis. Saab ilma tomati ja kurgita elada küll.

30 responses to “Andaluusia tume pool

  1. Kardan ainult, et neid juurikaid ja hapendatud asju ei jätku selle massi jaoks, kes kôik toitmist vajab siin maamunal.
    Luunja kurgi teemal korraks peatudes, on mul siiralt kahju nüüd oma abikaasast, kes siin terve aasta kurki ei söö, vaid ootab ära suvekuud, et Eestis olles esimese asjana Luunja kurki ostma tôttata, mis tema ütluse kohaselt nii imehea maitseb 🙂 Ja tema tuleb korralikust perekonnast 😉 , kus vanaema ja ema olnud kodused ning aias kasvatatud kôike, peetud kanu etc Tsiteerin oma ämma – me oleme alati hästi söönud 😀 !

    Mina naudin suvel aga oma lahke suvilanaabri värsket kurki Eestis 😉

    • Eestis tuleb sõita Peipsi äärde-Raja külla. See on Eesti kurgi paradiis. Aga loomulikult hooajal. Sõidate vanale maanteele, mis läheb läbi küla- seal müüvad kasvatajad oma saadusi tee ääres. Sealt saab ka sibulat ka küüslauku.

  2. Mina ei usu eriti enam, et Eestis kasvatatud toit puhtam on, kui kusagil mujal kasvatatu…
    Minu ema, kes on eluaeg oma juurikaid, kapsaid, kartuleid jne. asvatanud, rääkis mulle, et sel aastal ta põllulapil enam midagi kasvatama ei hakka. Põhjuseks naabruses olev kohaliku tähsusega suurtaluniku rapsipõld, mida möödunud aastal kasvu ajal 8 (!) korda mürgitati. Sellest said siis oma osa siis ka kõik läheduses asuvad oma tarbeks köögivilja kasvatajad. Ja nii saab olema ka sel aastal. Ja kui ma edasi mõtlen, et sellest rapsist tehakse Eesti oma rapsiõli ja lisaks veel loomasööta ja et kogu see sodi satub meie toitu, siis võib vabalt süüa ka Hispaania kurki. Oma doosi taimekaitsevahendeid saab ikka kätte…. Kahjuks.

    • Kuna põldude, eriti rapsipõldude pritsimise kohta liigub tihti erinevaid lugusid, võtan siin natuke sõna, loodetavasti on selgitus harivaks infoks. 8 korda taimekaitsevahendeid ühele põllule ei pritsi Eestis mitte keegi! Osa pritsimisi on mikroelementidega leheväetis, lisaks pritsitakse näiteks aminohappeid ja biostimulaatoreid, mis sisaldavad looduslikku päritolu koostisosi. Eesti põllumehed on selles osas üldse üsna tublid, et püüavad hoida tervena ka näiteks mulla mikrofloorat. Lisaks laotatakse läga. Teiseks sätestavad seadused täpselt, millised peavad olema puhvertsoonid põldude ääres või kaugus veekogudest, üle 4 m/s tuulekiiruse juures taimekaitsevahendeid pritsida ei tohi, tööde kohta tuleb pidada põlluraamatut, põldudel käivad kontrollid jne. Paljudel taimekaitsevahenditel on selged piirangud, millal on õige kasutamise aeg ning kui pikk peab olema ooteaeg ehk aeg, mille jooksul peale tõrje tegemist ei tohi saaki koristada, et see ei sisaldaks taimekaitsevahendite jääke. Tõsi, suur osa vastutusest langeb pritsijale, kuid kõik eeldused selleks, et toimetataks mõistliklt, on loodud. Toota ainult mahedalt on muidugi ilus unistus, kuid kui saada saaki 7 tonni asemel 1,5 tonni, on vahe meeletu ja maailmas jääks suur osa inimesi lihtsalt nälga, kahjuks. Väetistest rääkides – kui taimed vaevlevad toitainete vaeguse käes, siis ei ole ka saak tarbijale täisväärtuslik. Millest see taim kasulikke vitamiine, mineraale jne moodustab? Kui keegi viitsiks vaevaks võtta uurida suurte väetisetootjate jõupingutusi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, oleks seegi väga hariv ja te saaks teada, et väetiste tootmine on terve teadus – alates taimedele vajalike toiteainete kokkupanemisest lõpetades formulatsiooniga, mis takistab väetise leostumist mullas. Tihti räägitakse, et väetamine reostab Läänemerd, kuid paljud ei tea, et suur osa Läänemere reostusest pärineb tegelikult Venemaalt (hinnanguliselt 70%), sest sealtpoolt lastakse reovett otse merre. Kel veelgi sügavam huvi, võib uurida, milline on toitainete sisaldus Eesti muldades ja ta saab teada, et tegelikult peaksime me väetisi rohkem kasutama. Muideks, Eestis võetakse ka väga usinasti mullaproove, et hoida silm peal meie muldade seisundil.

      Et inimesed tunnevad huvi, mis nende ümber, kasvõi põldudel toimub, on kiiduväärt. Soovitan teha lisaks põhjalikumat uurimistööd, mida ja miks tehakse, põllumajandusvõõrale inimesele on nii mõnigi asi avastamist väärt. Ma isiklikult leian, et kõik peab olema tasakaalus – oma koht peab olema nii loodusel kui inimesel, taimekaitsevahendeid ja väetisi tuleb kasutada mõistlikult (päriselt me sellest ei pääse, sest meid on siin maakeral lihtsalt liiga palju). Kui kedagi lohutab, siis Hispaanias on taimekaitsevahendite kasutamine meiega võrreldes tunduvalt suurem, nii et soovitan siiski tarbida kodumaist!

  3. Käisin umbes aasta tagasi Soome Pro Luomu Ry (mahetooteid propageeriv ja esindav ühendus) pressikonveretsil ja muidugi tuli ka seal esile, et täpselt samuti ka Soomes mürgitatakse köögivilja ja Soome pôllumajanduse väetised ju reostavad Soome lahte ja Idamerd üsna palju. Ônneks on Soome mürkidele lisatud seleeni, mida organism vajab. Eks see nii ongi, et mida valida, kaugel vôi lähedal mürgitatud köögivilja. Kaugelt toodud köögivili on veel tollis üle mürgitatud ja transpordikulud saastutavad loodust. Lähedalt ostetud köögiviljad ei ole topeltmürgitatud ja kui on raha osta mahetooteid, siis peab regulaarselt sööma seleeni, et süda ja veresooned oleksid korras, sest Soome maapinnas ei ole seleeni. Sellepärast teab tänapäeva tarbija olema tooraineteadlik.

  4. Vabandan, ei lähe teksti teemasse otse, kuid kommentaaridest jäi silma rapsindus Eestis. Tahaks kaasa ahastada: mis kuri kari meid on tabanud, et me Seda kasvatame??? Kui see tegelikult ei olevat isegitervislik mitte, vaid vastupidi… Beebi-purgitoidus on, mingis apteegi toidulisandis just täna täiteainete seas leidsin…poesepikust rääkimata. Miksmiksmiks- odavusele vaatamata- miks!?..

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.