Kõik, kes on lugenud Peter Mayle’i, Frances Mayes’i ja paljude teiste kirjutajate kes nii kuulsad pole, et nimi hoobilt meelde tuleks, Provenve’i, Toscana, Kreeka, Hispaania jne. raamatuid ja need on meeldinud- nende jaoks on see film kui rusikas silmaauku. Rohkem klišeesid kui siia filmi kokku on kuhjatud, poleks enam võimalik. Siin on tõesti kõik olemas- Pariisi lapselapsed, keda Provence’ i vanaisa (Jean Reno) näeb esimest korda kui need juba suureks kasvanud on. Vanaisa, on oma tütrega aastaid tagasi tülli pööranud ja veedab oma päevi nagu provaanslane ikka- joob sõpradega linnakese baaris pastissi, kasvatab oliive ja teeb oliiviõli.
Pole väljajäätud stseeni, kus külaelanikud irvitavad pariislaste aktsendi üle.
On härjavõitlus, valgete hobustega ratsutamine Camarques, petanque, rosé veini joomine.
On isegi stseen, kus seksikal jäätisemüüjal vaniljejäätis dekolteesse kukub ja niriseb aeglaselt rindade vahele ja teismeline Pariisi poiss seda vaatepilti suu lahti, silmad suured, jõllitab.. On stseen blondide Rootsi naistega, kes otsivad ainult seksi. Ühesõnaga täislaks.
Film Prantsusmaal suurele linale ei jõudnud, ainult telesse ja DVD-le ja Prantsuse kriitika peab nii klišeelikku filmi isegi rassistlikuks. Öeldakse,et film on tehtud pariislaste poolt pariislastele, et öelda -provanslased, kuigi natuke imelikud, on täiesti OK inimesed ja et Provence, kuigi seal pole igal pool isegi korralikku mobiilisidet, on umbes sama lahe kui Pariis.
Prantsuse kriitikutel on kindlasti õigus, aga meie vaatasime seda filmi DVD-lt eile (saksakeelne tiiter Ein Summer in der Provence) ja meile meeldis. Aga just niimoodi kodus, pärast õhtusööki, klaasikese rosé kõrvale, on super. Inglise keeles filmi nimi “Our summer in Provence” . Soovitan! Väga palju Provence’i on filmis 🙂
Tigu Tegemised 
Hissand ma pean seda kohe saama
Mul on prantsuskeelne, saksa subtiitritega. Ma arvan, et sul on vaja hankida kuskilt ingliskeelsete “supakatega”. Järsku Amazon?
“On isegi stseen, kus seksikal jäätisemüüjal vaniljejäätis dekolteesse kukub ja niriseb aeglaselt rindade vahele ja teismeline Pariisi poiss seda vaatepilti suu lahti, silmad suured, jõllitab..”
ma kohe tahaks seda “suu lahti, silmad suured” veel ühe detailiga jätkata, ikkagi fraaantsuse värk, aga no las ta jääda, järsku siin lapsed käivad blogi lugemas ja mine tea… 😀
Tegelikult see poiss nii teismeline polegi. 17aastane juba 😃
Film nagu muinasjutt, ilus, ülev, natuke naiivne ja lihtne 🙂 Väga ilus koht oli, kui vanaisa oma oliivipuudega kôneleb ja tänab neid talle auhinna toomise ( Oliiviôli “Oskar” ) eest peale 20 aastat rabamist ning seda näidati läbi väikese kurdi lapselapse tajumise, st. täielikus vaikuses. Imeline hetk.
Mina ka ei saaks öelda, et film suisa halb oleks. Aga ma miskipärast usun, et nende ilusate Provence’ i kaadrite tõttu, meeldib ta rohkem just välismaalastele. Prantslaste jaoks võib tõesti film pisut banaalne olla. Ma lugesin kuskilt, et see neiuhakatis, üks lastelastest, on kellegi kuulsuse tütar ja talle heidetakse ka ette, et mängida ei oska-küllap onupoja poliitika,et osa sai 🙂
Väga meeldis vanaisa ja väikese lapselapse duett. Nôrgim koht filmis oli ameerikalik Woodstocki sôpruskond, mis kunstlikult sisse pikitud tundus ja ei veennud üldse. Seega ikka välismaalastele, eriti ameeriklastele tehtud ehk:) . Kinno minna vaatama ei tasu, kodus, nagu ütled veiniklaasi seltsis, ok ;).