Kevad toob toidulauale hulgaliselt noorloomade liha, nende hulgas vasika.

Vasikaliha noorte kevadiste kaalikatega (navet), on andnud nime sellisele kevadisele klassikalisele toidule nagu navarin.  Lõuna- Prantsusmaal tehakse navarini tallelihaga. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mulle on aegajalt Prantsusmaal lihapoes silma jäänud lihatükk nimega l´onglet. Mitte eriti sageli, seetõttu ei ole ma enne ka uurinud, millega täpselt tegu. Eile nägin meie Weingarteni Metzgerei’s ehk lihuniku juures sellist asja nagu Kalb Nierenzapfen ja kui ma koju uurima läksin, mis see on, jõudsin ma jälle selle l’onglet juurde ja sain jälile, et tegemist eriti hõrgu lihatükiga, mida lihunikud harva müüki paiskvad- söövad seda ise. Seetõttu  kutsutakse seda inglise keeles  teda ka “butcher’s steak”- ametlik  nimi inglise keeles on hanger steak.

Vasika “onglet” kaalub umbes 320 grammi ja  tegemist on pehmeima lihatükiga üldse. Hind on 30 euro kanti kilo.

Parim retsept pidi olema- hoida 2 tundi lihatükki marinaadis ja seejärel  igast küljest max 4 minutit praadida ja valmis ta ongi.

Itaalias  on l´onglet nimi lombatello,  Hollandis  kroaie ja Hispaanias  solomillo de pulmón. Eesti keeles ei leidnud vastet- kui keegi teab, palun valgustage.