Olen järjest vaatama sattunud Jamie Oliveri saateid: kõigepealt ponnistusi Inglismaa koolides ja nüüd siis Itaaliasse põgenemist ja olen Jamiest võlutud. Kui ta vahepeal tundus mulle rohkem selline sahkerdaja-turundaja tüüp, siis nüüd olen temast oma arvamust muutnud.
Ausalt öeldes viimane saade, kus Jamie käis Puglia koolisööklas, ajabki toidukultuurist hoolival inimesel silmast vee välja.
Kui normaalne ja ilus see tundub, et Vahemeremaades, õpetatakse lapsele kodus koos tähtede, numbrite ja muude algtõdedega ka toidukultuuri.
Inglismaal nagu meilgi, on inimestele info viimine normaalsest toitumisest ja toidukultuurist mõnedele inimestele missioon, mõnedele elutöö (Elizabeth David)
Huvitav on seejuures see, et kui ma mõtlen oma tutvusringkonna peale, siis pea kõik on kulinaarselt andekad inimesed, käivad marjul-seenil, keedavad-küpsetavad-konserveerivad. Kui aga võtta üldpilt, on asi ikka pea sama kole, kui Inglismaa koolides.
Vaatasin täna Pelgulinna Selveris kus järjekord pikk oli, mida siis inimesed oma toidukorvi on pannud. Ja pilt oli üsna masendav: ikka 3 saia, vorst, piim, õlu, viin. purgisupp ja mulgikapsad purgis olid ka tegijad. Lihatoodetest ruulis kindlasti hakkliha. Kaladest panin tähele, et ainult soolaheeringat osteti. Ometi oli kalaletis isegi kuld-merikokre ja ka lõhet, karpkala ja veel midagist.
Tipptasemel on meil ju selle nn. Eesti tooraine tutvustamisega kõik korras- tippkokad käivad võistlemas, kasutavad kohalikku toorainet ja toovad auhindu.
Aga massides seda kultuuri pole ja minu arvates pole probleem ainult selles, et tuleb kodumaist süüa, vaid et meil on massiliselt inimesi, kes toituvad vägagi kodumaiselt, aga-purgisuppidest, konservidest ja keeduvorstist! Itaallane ei annaks koerale ka sellist jama ette!
Vaatamata sellele, et viimases Ekspressis Margit Kirsipuu kiitis Terevisooni hommikukokki, siis mina ei näe sealt küll mitte ühtegi Jamie Oliveri, kes peale enda reklaamimise veel millegi muuga tegeleksid. Tänasel kokal (vist oli nimi Ants) jäi aga kuulaja-vaataja veenmiseks sõnavara puudu. Ma ei kahtlegi, et antud härra lõigata, praadida ja küpsetada oskab, aga kuidagi sisutu ja hingetu on see kõik ja rohkem eputamine ja reklaam kui missioonitunne. Juttu oli nagu palju, aga info jutus puudus nagu Arnold Rüütel oleks kokasaatesse pandud. Muidugi kui võrrelda meie ülejäänud kodumaiste kokasaadetega, siis ehk tõesti on see hommikukokkamine sutsu parem. Muide minule meeldisid kunagi Imre Kose kokasaated ja ma ei saagi aru, misk Imre sellest loobunud on. Aga muidugi kui võimalus on vaid Santa Maria toodetega oma sööke valmistada, siis iga endast lugupidav kokk peabki loobuma 🙂
Mis ma öelda tahtsin? Meie kokasaated ei kannata vaatamist!
Tigu Tegemised 
See EE arvustus kokasaadete teemal oli üsna pehmelt kirjutatud, oli tunda, et tegelik arvamus nii “hea” ei ole. Kuigi ka mujal maailmas ollakse oma kokasaadete osas väga kriitilised. Näiteks viimases Oma Maitses räägib üks Inglise härrasmees kokasaadetest üsna mahlakas sõnapruugis. Ja ega peale Jamie Oliveri ja Gordon Ramsay tõsielu-restoranisaate ei teagi rohkem kokasaateid, mida vaadata tahaks.
Jamie ja Gordon teevad ja räägivad ekraanil seda mida nad mõtlevad ja mille nimel nad elavad. Sama oli Keith Floyd. Meie kokad aga “käivad tööl” ja nad nagu ei hinga koos oma tööga. Või kuidas sa võrdled mõnda meie blondi kokaraamatute autorit, kes internetist retseptid ja pildid maha viksib Elizabeth Davidiga? Selline tibi ei saagi ju rahva hinge minna.
Eks neid ponnistajaid ole veel, Sille, kes proovib odavalt kokata, aga minu jaoks on see ikkagi huumorirubriigi teema see täpiline kokaraamat- no on asju, mida võiks kirjutada endale sahtlisse ja blogisse ja mille ilmutamisel ei ole mõtet.
Muide France 3 kanalilt argipäevane 15 minutine kokasaade on ka täiesti vaadatav- mina vaatan seda interneti vahendusel ja see on selline konkreetne asjalik ja väga hooajaliste retseptidega.
Mina piilun pidevalt teiste inimeste ostukorvidesse kassajärjekorras ja põhilised tähelepanekud on:
Palju rämpsu, tekib tahtmine küsida, et kas tõesti te ise sööte ja annate oma lastele seda.
Raha raiskamist mõttetutele asjadele, mis koosnevad ei tea millest.
Raha kokkuhoidmist korraliku toidu pealt, mille ostmine oleks tegelikult odavam.
Standardkaup, korvide sisud on peaaegu identsed, näitab ühekülgset toitumist.
Palju lihtsat valmistoitu, ja poolfabrikaate, mille valmistamine ise oleks sama kiire aga poole maitsvam/tervislikum.
Positiivse poole pealt – eelistatakse kodumaist, eriti piima ja lihatoodete koha pealt, rohelist ostetakse suhteliselt palju.
no meil on see traditsioon ka juba ajaloolises plaanis teine. vene ajal polnud midagi saada. siis tuli aeg, kus saigi iga prae kõrvale apelsiniviilu panna ja see polnudki defka. siis äkki olid lollid need, kes ütlesid, et eesti köök on kõige parem, ikka pidi prantsuse ja itaalia õige vastus olema. siis tulid triibud, täpid ja vahud. siis räim. no äkki siis nüüd on aeg õige eesti asja käes? aga enne tuleb vist see e-ainete paanika üle elada.
hell ma ei saa pihta, miks mu kommid läbi ei lähe.
kaks korda kirjutasin pika jutu, ja nigust Murphy….