Kulinaarsed traditsioonid

Olen järjest vaatama sattunud Jamie Oliveri saateid: kõigepealt ponnistusi Inglismaa koolides ja nüüd siis Itaaliasse põgenemist ja olen Jamiest võlutud. Kui ta vahepeal tundus mulle rohkem selline sahkerdaja-turundaja tüüp, siis nüüd olen temast oma arvamust muutnud.

Ausalt öeldes viimane saade, kus Jamie käis Puglia koolisööklas, ajabki toidukultuurist hoolival inimesel silmast vee välja.

Kui normaalne ja ilus see tundub, et  Vahemeremaades, õpetatakse lapsele kodus koos tähtede, numbrite ja muude algtõdedega ka toidukultuuri.

Inglismaal nagu meilgi, on inimestele info viimine normaalsest toitumisest ja toidukultuurist mõnedele inimestele missioon, mõnedele elutöö (Elizabeth David)
Huvitav on seejuures see, et kui ma mõtlen oma tutvusringkonna peale, siis pea kõik on kulinaarselt andekad inimesed, käivad marjul-seenil, keedavad-küpsetavad-konserveerivad. Kui aga võtta üldpilt, on asi ikka pea sama kole, kui Inglismaa koolides.
Vaatasin täna Pelgulinna Selveris kus järjekord pikk oli, mida siis inimesed oma toidukorvi on pannud. Ja pilt oli üsna masendav: ikka 3 saia, vorst, piim, õlu, viin. purgisupp ja mulgikapsad purgis olid ka tegijad. Lihatoodetest ruulis kindlasti hakkliha. Kaladest panin tähele, et ainult soolaheeringat osteti. Ometi oli kalaletis isegi kuld-merikokre ja ka lõhet, karpkala ja veel midagist.

Tipptasemel on meil ju selle nn. Eesti tooraine tutvustamisega kõik korras- tippkokad käivad võistlemas, kasutavad kohalikku toorainet ja toovad auhindu.
Aga massides seda kultuuri pole ja minu arvates pole probleem ainult selles, et tuleb kodumaist süüa, vaid et meil on massiliselt inimesi, kes toituvad vägagi kodumaiselt, aga-purgisuppidest, konservidest ja keeduvorstist! Itaallane ei annaks koerale ka sellist jama ette!
Vaatamata sellele, et viimases Ekspressis Margit Kirsipuu kiitis Terevisooni hommikukokki, siis mina ei näe sealt küll mitte ühtegi Jamie Oliveri, kes peale enda reklaamimise veel millegi muuga tegeleksid. Tänasel kokal (vist oli nimi Ants) jäi aga kuulaja-vaataja veenmiseks sõnavara puudu. Ma ei kahtlegi, et antud härra lõigata, praadida ja küpsetada oskab, aga kuidagi sisutu ja hingetu on see kõik ja rohkem eputamine ja reklaam kui missioonitunne. Juttu oli nagu palju, aga info jutus puudus nagu Arnold Rüütel oleks kokasaatesse pandud. Muidugi kui võrrelda meie ülejäänud kodumaiste kokasaadetega, siis ehk tõesti on see hommikukokkamine sutsu parem. Muide minule meeldisid kunagi Imre Kose kokasaated ja ma ei saagi aru, misk Imre sellest loobunud on. Aga muidugi kui võimalus on vaid Santa Maria toodetega oma sööke valmistada, siis iga endast lugupidav kokk peabki loobuma 🙂
Mis ma öelda tahtsin? Meie kokasaated ei kannata vaatamist!

21 responses to “Kulinaarsed traditsioonid

  1. Eesti koolidesse kuluks tegelikult ka korralik toiduvalmistamise õpe ära… Muidu on nii nagu praegu, et lõunasöök = Fazeri röstleib, pihv, margariin, sibul.. või siis see, et näitad lasteaialastele juurvilju, siis koorid mõned ära, küsid uuesti kaalika kohta, et mis see oli ja need vastavad “juust” (viimane on kuuldus)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.