Loen aegajalt Katu blogi- naisterahvas, kes toimetab Abruzzos perekonna veinikojas (mõisas).

Sealt jäi ka silma, et nemad on pudelisse pannud  Pecorino viinamarjast tehtud veini.

Mulle Itaalia seetõttu väga meeldibki(nagu Portugal), et neil on nii palju iidseid ja toredaid ja piirkondlikke viinamarja sorte. Kahju on muidugi see, et meil sellist tuttavat itaallast kohapeal pole nagu meie Paulo, portugallane, kes toob maale ka nn. haruldasi ja suisa friigiveine väikestes kogustes.  Itaalia veinid on meil küll kenasti esindatud, aga näiteks ei ole meil Falanghina’t ja kindlapeale ei ole kellelgi pakkuda Pecorino viinamarjast tehtud veini.

Pecorino on viinamari, mida arvati olevat ammu välja surnud ja siis taas-avastati ta Marche piirkonnas paari kohaliku talumehe põllul. Mõnede andmete põhjal on Pecorino Pinot viinamarjade esiema, aga seda pole tõestatud.

Tänasel päeval on viinamari  ennast  üle Marche piiri ka Abruzzosse ja Umbriasse laiutanud ja väikestes kogustes ilmutab ta ennast ka Toskaana, Lazio ja isegi Liguuria viinamarjapõldudel.

Vein öeldakse olevat  mõõduka happelisusega, üsna täidlane, maitses vürtse ja pähklit. Veinil tavaliselt ka palju alkoholi- üks tugevamat tõugu vein. Seetõttu ongi ta hea kaaslane (üllatus!) lambapiima juustudega, aga muidugi nagu valge vein ikka, kala- ja linnuliha toitudega.

Kuna pole ise veini mekkida saanud, siis ei ütle midagit ta kohta….selle kirjelduse järgi tundub, et ta minu lemmikvein ei ole….aga kindlasti läheb ta minu selle veini listi, mida ära peaks proovima.