Katoliikliku maailma suured pühad nädala algul lõid segi ka meie töögraafiku ehk siis meile reedel kaupa ei tulnud. Õnneks ei tulnud see uudisena, teadsime seda paar nädalat ette ja niisiis saime endale  kulinaarse nädalavahetuse planeerida Helsingis ja Tigu oli laupäeval kinni.

Kaleva travelil on soodne pakkumine: 2 inimese edasi-tagasi laevapiletid + ööbimine  maksab 1560 krooni.  Ma ei ole ammu Helsingis käinud ja ausalt öeldes ei saagi aru miks- kohale saab odavalt, söögikohti on ikka tõeliselt huvitavaid ja mina võin vabalt pool päeva turuhoones viibida, ilma et igav hakkaks.

Kui Tallinnas on meri silmapiirini vaba- ei ühtegi jäätükkikest, siis Helsingis oli jääga veel kõik “hästi”:

Samas tänavad olid lumest korralikult puhtad ja inimesed istusid  kohvikute ette tihedalt seatud laudade taga ja rüüpasid kohvi-nagu Pariisis.

Alustasime oma rasket “tööd” ehk siis hommikusööki turuhoones (Wanha Kauppahalli) Soppakeittiös bouillabaisse´ga. Söögikoht on tore- bouillabaisse on neil alati saadaval, menüü 2 teist suppi vahelduvad iga päev. Mina nimetaksin küll supi ümber Nordic Bouillabaisse’ks, sest selle la vrais bouillabaisse’ga ei ole supil mingit pistmist. Koosneb ta lõhest, krevettidest ja sinimerekarpidest.  Tükkidena sees ka porgand ja juurseller ja supi silmaks ei ole mitte aioli, vaid põhjamaine vedel küüslaugu majonees. Aga supp ei ole halb-  hommikusöögiks oli ports küll  hiigelsuur (maksis 8.50€)

Lõunasöögiks olime bronninud 2 kohta Helsingi  poppi söögikohta “Juuri’sse”, mis Soome Gastronoomia Liidu poolt valitud 2010 aasta parimaks restoraniks. Ka ilutseb aknal Michelin Guide Rouge kleeps.  Restoranis on bistrot- stiilis õhkkond, sisustusele kulutatud  pigem vähem kui rohkem ja kogu aur pandud söögile. Ütlen ausalt, et see on minu viimaste aegade parim elamus.  Kindlasti koht, mis väärib ülelahe sõitmist.

Juuri tõmbenumbriks on sapas- soomemaised tapased. Meie lasime köögil enda jaoks valiku teha ja see oli hea otsus:  kõik 4   olid uskumatult head, aga ise ma menüüst just neid asju valinud ei oleks.  Söögiisu tekitamiseks oli mitmeid õige huvitavaid kokteile: mina valisin Beetroot Mary- õige hää jook viina, peedimahla ja mädarõikaga. Jood ja tervis tuleb! Samuti oli kena veinilist ja palju veine klaasiga.

Eriti hõrk oli kapsarull,  mis oli täidetud jõevähi lihaga ja ujus mõnusas rammusas tillivõis.

Pearoogasid oli tol päeval menüüs 4: Minu valik jäi grillitud hobuse sisefileele  ja Marko sõi kala, mida menüüs nimetati Artic Char’ks Nägi välja nagu lõhe ja nagu forell ja kodus Wikipedia abiga saime teada, et ongi mõlemile kalale lähedane sugulane.

Desserdiks võtsin mina õunakooki jõhvikavahu ja veel miski peene lisandiga- oli täiesti omal kohal, aga meelde väga ei jäänud. Küll aga oli tore kõrvale võetud naps- Alvados, mis on siis soomlaste oma  calvados ehk õunabrändi.

Kõik kohalik ja soomepärane on moodsas võtmes ja hästi välja toodud, teenindus mõnus- asjalik- ei ole võltshoolivust: ” kuidas maitses”  ja” kas maitses ” küsimusi iga 10 minuti tagant.

Mina annaks sellele kohale 10 palli skaalal 11 punkti, eriti võrdluses õhtuse söömaajaga, mille me võtsime ette  tärnitud restoranis “Demo”

Demo oli muidugi õhtuseks söömaajaks hämaram-romantilisem, aga mina lähen hea meelega pigem Juurisse õhtut sööma järgmine kord.

Kuna meie kaaslased saabusid õhtuse laevaga, läksime sööma kell 21.00 (ega enne poleks ka jaksanud veel süüa!) No  seda vahtu ja kastmetriipu ja suure taldriku peale pandud  pisikest ampsu! Hull oli aga asja juures see, et veini oli listis vähe, veinivalik pigem halb ning see halb ja noor vein oli väga kallis.  Vahtuaetud toidus ei tulnud välja puhtaid maitseid, vaid oli soolane… ja kelner Michelini tärni restoranis teenindas meid “ülejala” ehk ei viitsinud eriti kuulata meie tellimust , et tellisime esialgu pudel valget veini ja seejärel punast ja unustas meile valge veini toomata. Tundus, et ta võttis isikliku solvanguna seda, et meie tema soovitatud Barbera d”Alba punase veinina ära põlgasime. Ega ei kahetse, et ärakäidud sai. Aga sinna pole enam vaja minna. Me just arutasime, et  “Ö” degustatsiooni menüüst jäi mul vähemalt 1 asi meelde,  “Demo”  suur kunst on juba meelest pühitud 🙂

Õhtu viimase kokteili võtsime  Mecca’s. Ka täitsa tore kokteilibaarike.

Ilm sattus nädalavahetusel olema lihtsalt superbe ja Liina hoiatav sms meile, et me välitekil shampanjat rüübates päikesel endale liiga teha ei laseks, oli täiesti asjakohane ! 🙂