Loen mina täna hommikul Ekspressi- esilehel kohe viidatakse, et miskil leheküljel staarkokk Imre Kose pihib, miks ta ärid kõrbesid ja miks ta ikka õnnelik on…. Rõõmustasin veel, et näed kui tore, Imre on jälle mängus etc…
Artikkel
Teen aga mina selle intervjuu lahti ja aru ei saa, kas räägib kokk, restoranipidaja või olen sattunud panga turundusosakonna koosolekule…täiesti uued standardid, firma imago, broneeringute osakond, kliendi sihtgrupp ja minu lemmikud olid väljendid: high end ja low end ja grillkontserdi peale ei osanudki enam emotsiooni välja anda…Seda kõike nimetab Imre uueks lähenemiseks! Kallis Imre- ma avaldan sulle suure saladuse: sellist jama aeti marketingi koolitustel ja panga koosolekutel juba aastal 1996! Turg on aga nii kardinaalselt muutunud, et kui ausalt oma higi ja pisaraid töösse sisse ei pane, siis mingi sellise mölaga kliente ei püüa…võid joonistada Powerpointi 10 püramiidi ja oma ettekandjatele ja kokkadele seletada, mis kliendi segmenti te püüate, aga klient sööb ikka kodus kotletti———.aaaa, unustasin…New York ja Skandinaavia korporatiivid on Vertigo vallutanud…
Kasulik nõuanne ka: Kui just väga tahad kuulata igasugu marketingi- ja “koolitusgurude” jutuvada turgude toimimisest või kliendi mõjutamisest ja müügitehnikatest, siis kuula ära, mine tööle tagasi ja tee kõike risti vastupidi, mis need elukauged poosetajad sulle räägivad…. ja sa võid veel edugi saavutada! Marketingi kodanikele aga soovitan päris tööle minna ja lõpetada normaalsetele inimestele ajupesu tegemine (high end/low end- lähen naeran veel natuke)
Tigu Tegemised 
Töötasin Mercados algusest peale ja pool aastat pidasin vastu, teenindajana. Ma ei suuda ikka ära imestada, mis sellest hiigelprojektist saand on. Mõte on ju tegelt hea. Aga üksi Imre energia ja päikeselisusega seda plaani ei teosta. Vot mis juhtub kui tahetakse nii suurt ampsu.
Tegelt on seal ümbruses enam kui kaks “hole in the wall” tyypi kohta kus on kõik risti vastupidi Imre kontseptsioonikohale: sisekujundus pole muutunud Dvigateli aegadest, viisakusega ei pingutata, kuid toit on parem, portsud suuremad ja hinnad poole väiksemad. Mõnede neist miljööd võiks isegi eksootiliseks pidada.
Kui kallis see Mercado siis oli?
Näiteks kui ma eelmisel aastal Vertigo terrassil käisin, siis toit ju kallis polnud. Võiks öelda, et Tigu on kallimgi(muidugi tooraine erinevus on- meil ei ole hinnas kuskilt alla tulla) aga terrass oli täis selliseid ennast näitama tulnud naisterahvaid, kelle lõhnaõli kogused lämmatasid isegi õues ja leopardimustrilised pluusid pimestasid. Ei usu, et sellise klientuuriga raha tagasi teenib, mis investeeritud.
Panga ajast aga mäletan, et pangainimesed olid üsna kopikalugejad ja pigem sõid kodunt kaasa võetud võileiba, kui läksid lõuna ajal välja sööma. Näiteks nüüd on mul hea meel, et asi on muutunud- enamus meie lõunatajatest moodustavad Swedbanki töötajad…
Mercado ja Tigu (ilmselt ka Vertigo) ei olegi samas klassis. Kardan et Mercadoga ei saa Tigut eriti võrrelda.
Mercado oli nn “töölõuna” koht peamiselt. Saaliga umbes paarisajale inimese. Kopikat lugedes alla 80.-/plaad+2xPiim seal väga ei saanud (kui just väikest suppi/wok’i) ei võtnud. Kui end unustasid ja komplekteerisid lõuna asjadest mis isu äratasid siis tuli lõuna juba üle 120. Iga päev kogu kuu läbi nii ei tahaks.
Samaväärseid (pigem paremaidki) lõunaid sai ümbruses 45st kroonist 60ni. Mitte nii peenes interjööris ja mitte nii laiaas valikus. Sai isegi odavamalt kui Rimi kulinaariast võtta – aga need kippusid rasvast leemendama.
Loomulikult on ka neid inimesi kes oma lõuna kodust kaasa võtavad. Mina unustasin alati seda teha.
Minu jaoks oli Mercado kallis söökla – sorry, aga mulle ei meeldi süüa ülehinnatud toitu kandikult suures sööklas. Käisin korra ja see mind üldse imestama ei pannud, et koht kinni pandi. Kogu projekti eesmärk oli raha, mitte südamega tehtud kohad nagu nt teie Tigu või minu üks lemmikuid Elevant või mu eilne avastus Kadriorus Nop (oli vist see nimi, kus kauplus ja kohvik on tehtud ikka väga mõnusa käekirjaga üheks koosluseks). Mercado oli täiesti hingetu ettevõtmine.