Tahaks elada oma vaikset elu ja ajada nii hästi kui oskan oma asja ja siis ükspäev jälle voila…. mail Õhtulehe ajakirjanikult. Tema teeb nimelt artiklit 50 Eesti parimast restoranist mis avalikustatakse neljapäeval ja nüüd hästi kiire ja muudkui vastaku restoranid tema küsimustele. Mis mind selle juures vihale ajab, on suhtumine: mingi naisterahvas, kes ennast ajakirjanikuks nimetab, arvab et tema võib tulla mulle lugema marketingi loengut kui suurt kasu mina saan, kui ma suurima tiraaziga ajalehes oma infot avaldan. Ehk teisisõnu- ma ei saa aru kui suurt teenet Õhtuleht mulle osutab ja mis mul häda on, et ma ei taha küsimustele vastata. Ehk siis copy-paste kirjavahetusest, kui teatasin, et ei soovi mingit infot Õhtulehte panna:
Tere!
Teie vastus hämmastab mind. Kuulute Eesti parimate toidukohtade nimekirja, ent ei soovi oma andmeid avalikustada. Praegusel ajal oleks see ju klientide juurde saamiseks väga hea võimalus. Mul ei ole tõesti väga palju infot enam vaja, olemas on aadress, kontakt ja lahtiolekuajad, mis pärit kodulehelt. Vaja oleks veel koha iseloomu ehk mis maa toitu pakute või kuidas oma kööki iseloomustate (eelmisel aastal oli kirjas Vahemere köök),
ja veel:
Anname ülevaate 50 Eesti parimast restoranist ja 49 ülejäänud kohal huvitaval kombel Õhtulehega probleemi pole, nemad küll soovivad oma andmeid avalikustada ja teevadki seda. Ja minu teada on Õhtuleht Eesti suurima levikuga ajaleht.
Mis ma oskan öelda? Eks ma ole veidrik, aga ma tõesti ei pea seda mingiks auks Õhtulehes laiutada.
Tigu Tegemised 
võijummal Jirzhikene, kos mi kokko saimi!
a määne võimalus sul kah oll, sait õlut pruuki nipallo ku sulle iks sisse läts!
Valgre laulud kõlasid sul kah vahvalt viimsel õhtul sis.
meie ka, meie ka!