Pico on saar, mis asub Assoori saarte keskrühmas. Saarel on samanimeline vulkaan Ponta do Pico, mis on Assooride ja Portugali kõrgeim mägi ning Kesk-Atlandi harja kõrgeim mägi. Saart kutsutakse Ilha Cinzenta (tuhahall saar) selle vulkaanilise pinnase tõttu, mis on terroir’iks UNESCO nimekirja kantud viinamarjaistandustele.

Pico suuruseks on 444.97 km²– 46,3 kilomeetrit pikk ja maksimaalselt umbes 16 kilomeetrit lai; suuruse poolest Assooride teine saar Sao Migueli järel. Elanike arvu poolest aga neljas saar Sao Migueli, Terceira ja Faial’i järel- siin elab 13895 elanikku. Saare administratiivne keskus on Madalena kus elab pea pool saare rahvastikust(6300 inimest)

Suuremad asumid on veel Lajes do Pico ja São Roque do Pico.

Kõige muljetavaldavam viis Picole jõudmiseks on praamiga naabersaare Faiali pealinnast Horta’st Pico “pealinna” Madalena’sse. Reis kestab umbes 30 minutit ja pakub võimsaid vaateid- meretee möödub paarist idülliliselt kaunist kaljusaarekesest, imposantne Pico mägi(2350m), majesteetlikult lähenemas. Praamide sõidugraafik siin. Kui tulete Hortast praami peale autoga, siis praamile tuleb auto tagurdada 🙂

Loomulikult saab tulla praamiga kõikidelt Assoori keskgrupi saartelt või Sata Airlines’iga pea igalt saarelt ning Sata’l on ka Lissabonist otselend Picole.

2012. aastal pälvis Pico QualityCoast Gold Awardi oma jõupingutuste eest saada jätkusuutlikuks turismisihtkohaks. Tänu sellele auhinnale valiti Pico ülemaailmsesse säästva turismi atlasesse DestiNet.

Kui Horta on linn oma peenete majadega, siis Madalena on pigem üks suur küla, kust peaks kohe ära põgenema- kõik muu on Picol ilusam kui saare keskus.

Mida Picol vaadata?

Kui tavaliselt paigutatakse Pico saare esiatraktsiooniks Portugali kõrgeim mägi ja soovitatakse sinna matkata, siis ma jätaks selle tegevuse üldse vahele- seda mäge on väga ilus kaugelt vaadata, ei pea just ta otsa ronima kui matkamine ei tõmba. Pico on unikaalsete veinide saar ja kõigepealt tuleb minna veinimuuseumi!

Pico saare viinamarjaistanduste maastik on suurepärane näide, kuidas nutikas põllumees kohanenud on väljakutseid pakkuva keskkonnaga. Suurim mure oli siin saarel, et kuidas kasvatada viinamarju, kui pole mulda ja ookeanilt saabuv soolase vee pritsmetega tuul ei ole just viinamarja sõber? Siinsete talumeeste leidlikus on imetlusväärne, lisaks praktilisele poolele, on siinsed viinamarjaaiad ka silmatorkavalt kenad- aiad, mille põhja- ja lääneserva ümbritsevast kivisest rannajoonest kulgevad sisemaale paralleelsed korrapärased, pikad, lineaarsed seinad. Kiviseinad moodustavad tuhandeid väikeseid külgnevaid ristkülikukujulisi krunte, mis on ehitatud viinamarjade kaitsmiseks tuule ja soolase ookeanivee pritsmete eest. Viinapuud istutati ja istutatakse jätkuvalt väikestele ja mullata maatükkidele (kohalik nimetus currais). Ulatuslik väikepõldude süsteem, aga ka hooned (veinimajad, veinikeldrid, laod, elumajad ja kirikud), teed ja kaevud, sadamad ja kaldteed on välja ehitatud just viinamarjakasvatajate poolt ja see on see miks Picole minna tuleb ja mida vaadata!

15. sajandil alanud veinitootmine Pico saarel saavutas haripunkti 19. sajandil. Pico vein oli laual ka Vene tsaari õukonnas. 19 sajandi lõpus hakkas veinitootmine vähenema taimehaiguste ja kõrbestumise (pinnase kadu ja sademete vähenemine) tõttu. Siiski viinamarjakasvatus on jätkuvalt saarel olemas ja Criação Velha küla ümbruse veinimajade veinid on ikka tipptase!

2004 aastal kanti siinne veinimaastik UNESCO kultuuripärandi nimistusse kahe kriteeriumi alusel :

* Pico saare veinikasvatus väikesel vulkaanilisel saarel on ainulaane, mis on arenenud samm-sammult alates esimeste asunike saabumisest 15. sajandil.

* Erakordselt ilus inimeste loodud maastik kivimüüridega põldudest on tunnistus siinsete väiketalunike põlvkondadele, kes vaenulikus keskkonnas lõid jätkusuutliku eluviisi ja väga hinnatud veini.

2. Moinho do Frade– Samas piirkonnas ehk veiniväljade vahel asub ka väga hästi säilinud vana traditsiooniline veski nimega Moinho do Frade, mille punane värv pakub silmatorkavat kontrasti ümbritseva maastiku musta ja rohelisega ning mille tipust on näha laiuvaid viinamarjapõlde. Seal käiakse Pico saare piltpostkaart-fotosid tegemas.

3. Vaalad! Paadireisi vaalavaatluseks pakutakse pea igal saarel, ainuke saar kus seda teha tasub, ongi Pico. Tegelikult on Pico üks parimaid kohti Euroopas nende ookeani hiiglaste vaatlemiseks. Selle põhjuseks on geoloogilised moodustised, mis sobivad suurepäraselt vaalaliste jaoks, kes on selle saare rannikuvetega suured sõbrad. Vaalavaatluse infot saab siit

4. A Gruta das Torres– Assooride suurim laavakoobas. Tõeline looduse monument!

Pico lääneküljel asuv Gruta das Torres on üle 5 kilomeetri pikk, olles Portugali pikim laavatunnel. Laavatunnel ulatub Cabeço Bravo’st kuni Criação Velha’ni ja selle sees saab näha mitmeid geoloogilisi moodustisi nagu laava stalaktiidid ja stalagmiidid jne.
Pico saarel on kokku 130 laavakoobast, kuid Gruta das Torrese väga erilist keskkonda peaks kindlasti nägema. Eriline algab juba sissepääsust, kus vulkaanilised seinad on kaetud rohelise taimestikuga kuni päikesekiirteni, mis laskumise alguses sisenevad ja üha tuhmimaks muutuvad ning koobas muutub iga sammuga aina pimedamaks ja salapärasemaks.

Kogu selle looduse ime juures, tuleks jällegi tuua jutt veini juurde tagasi. Austusavaldusena vulkaanilisele piirkonnale lõi Cooperativa Vitivinícola do Pico piiratud koguses 2018 aastakäiguveini- Gruta das Torres Arinto dos Açores 2018 – nektar, mis laagerdus maa all, 17 meetri sügavuses Gruta das Torrese laavatunnelis.. Kui kuskil on see vein riiulis või müügis- ärge kahelge, ostke ära!

5. Vila de São Roque linn ja vaalapüügimuuseum. São Roque on vaalapüügilinn! Eriti tore on muidugi kui õnnestub kohvikus mõne vana vaalapüüdjaga paar sõna vahetada, kuid kui keelebarjäär vahele tuleb, siis saab emotsiooni kätte ka muuseumist. Kohvik ja söökla on kohe vaalamuuseumi kõrval, Bar Clube Naval, super hea lõunabuffet!

Madelenast on tark võtta väike mereäärne tee São Roque’i sõitmiseks.

1942. aastal ehitatud Armações Baleeiras Reunidas Limitada Seltsi endises vaalapüügitehases asuv vaalapüügitööstuse muuseum kajastab vaalapüügi olulisust saarele kuna vaalapüük on kujundanud elanikkonna elu palju aastaid.
Vaalapüügi traditsioon pärineb 18. sajandist, mil ameeriklased siia saabusid ja algatasid kašelottide küttimise – tegevuse, millest sai São Roque do Pico ja saare enda üks peamisi elatusallikaid ning kõige mitmekesisemate toodete tootmine.
Raha ei tulnud ainult vaalaliste küttimisest, vaid paljudest vaalarasvast toodetud asjadest nagu õli, vitamiinud ja jahu, mida selles muuseumis eksponeeritakse
Fábrica Armações Reunidas tegutses aastatel 1946–1984, asudes selles muuseumis alates 2007. aastast koos rikkaliku kollektsiooniga, milles on kaks suurt katelt, õlimahutid, ahjud, elektrigeneraatorid, veski jpm. Samas on hea meel, et diiselkütuseks enam vaalaõli ei kasutata- nende loomade tapmine oli robustne ja õõvastav ning kogu see küla haises vaalakorjustest.

7. Lagoa do Peixinho järv- Lagoas do Caiado ja Lagoa da Rosada lähedal asuv Lagoa do Peixinho paikneb topograafiliselt madalal alal mitme vulkaanilise mäekese vahel, mida ümbritseb nendele geoloogilistele nähtustele tüüpiline taimestik, mis on saare kõrge õhuniiskuse tõttu erkroheline.

8. Poça das Mujas looduslikud basseinid- Picol on mitmeid looduslikke basseine, kuid kohalike ja turistide lemmik on just see! Asuvad Calheta de Nesquimis, umbes 750 meetri kaugusel Casinha de Nesquimist, Pico saare idaosas.

Kõrval on restoran/baar ja rannavõrkpalliväljak.

9. Arcos do Cachorro- koera pea kujuline kivimoodustis on andnud sellele piirkonnale nime. Meri tungib läbi erinevate erosiooniga moodustunud tunnelite, tekitades huvitavaid efekte. Siin on ka elektrijaam, mis töötab lainete jõust tuleneva energiaga.

10. Lajes do Pico- Lajes do Pico on linn ja maakonnakeskus, mis asub Pico saare kagurannikul. Sõbralik küla oli esimene asula saarel, mille asutas meresõitja Fernando Álvares Evangelho ja tema koer aastal 1460. (tema maja varemed on siiani säilinud).

Lajes do Pico on tuntud oma vaalapüügi traditsioonide poolest ja iga aasta augustis peetakse vaalapüüginädalat, mis on omavalitsuse suurim festival. Pidustused lõppevad protsessiooniga vaalapüüdjate kaitsepühaku, Lourdes’i Jumalaema, auks.

Vaalapüük lõpetati 1984. aastal, kuid turismitegevus (vaalaliste vaatlemine) on viimastel aastatel ainult kasvanud, pakkudes külastajatele uskumatuid hetki loodusega kohtumiseks. Külas peetakse ka kuulsaid Festas do Espírito Santo pidustusi.

Külas on uhked monumendid nagu Forte de Santa Catarina, mis praegu tegutseb turismibüroona, Convento dos Franciscanos ja selle Nossa Senhora da Conceição kirik ning palju muid kirikuid, kabeleid ja palvemajasid

Kulinaarne ringkäik Picol

• Mereannid ja kala! Koorikloomad, nagu homaar, langustiinid ja krabi… molluskid, nagu “lapas” ja “cracas”, kalmaar ja kaheksajalg, on mitmesuguste roogade koostises. Kaladest süsisaba, mureen, heik, meriahven, papagoikala, tuunikala jne. Rohelist kalasuppi Pico saare moodi ehk siis molho verdega, pakkusime me Tigus ka.
• Vein, brändi ja liköörid! Vein on siinse saare uhkus. Kuigi praegu hinnatakse kõrgelt Arinto viinamarjast veine, on ajalooline sort olnud siin Verdelho, mis mingil ajal hakkas alla käima. Tasapisi püütakse Verdelho veini prestiiži taastada täiustades tootmist ja uuendades tooteid. “Basalto”, “Lajido” ja “Terras de Lava” on Pico veinibrändid, mida kõrgelt hinnatakse. Proovida võiks samuti siinset viigimarja- ja nespero-brändit. Pico’lt leiab ka ühe fine-dining restorani. Antonio Macanita restoranis Pico,(mis asub väga imposantses veinimajas kus on võimalik saada ka stiilset majutust) pakutakse moodsat Assooride gastronoomiat kohalikust toorainest. Siinsed saared ei hiilga just fine dining restoranidega, selline restoran on paras üllatus 🙂 Kindlasti on vajalik eelnevalt reserveerida.

• Puuviljad, mesi ja juust– DOP märgistust kannavad siinsed viigimarjad, viguseemniku(incenso) mesi, Pico juust (alates 1996 aastast kaitstud päritolunimetus) ning teine kuulus juust on Queijo São João do Pico, mida kindlasti soovitatakse maitsta. Flor de Incenco mesi(vaiguseemniku mesi) tundub küll haruldus, kuid Pico tublid mesilased teevad mett ka muudest puude ja taimede õitest nagu kastan, tsitruselised, guajaavi ning leiab ka sellist mett nagu kameeliapuu õie-mesi ingverliilia-mesi, hortensia-mesi ja asalea-mesi.

• Liha– Kõige kuulsam piirkondlik liharoog on “molha de carne à moda do Pico” ehk lihakaste Pico moodi.
• Restoranid ja baarid. Ühest restoranist juba üleval jutt oli, kuid sellel saarel on ka baar, mis ka figureerib maailma kaunimate baaride nimekirjas- Cella Bar

Restaurante Magma– Magma on turismikomplesi LavaHomes’i integreeritud restoran, mis on loodud eelkõige toitlustusteenuste pakkumiseks oma külalistele, kuid avatud ka väljaspoolt tulijatele. Siin on lisaks kohalikule lapas ja cracas asjadele menüüs ka näiteks rikkalik kalasupp Aveiro moodi 🙂

Kus ööbida?

Kindlasti kui vähegi on rahalisi võimalusi, soovitan Azores Wine Company eksklusiivset majutust kohalike veinipõldude currais’de vahel- tegemist ei ole muidugi odava majutusega ja ööbine on alates 2 ööst.

Lava Homes – erilise väikeküla hõnguga kuurort, ilusad panoraamvaated merele ja soojendusega bassein (5x14m). Seal on neliteist majutusüksust, ühest kuni kolme magamistoaga, kõik kööginurga ja merevaatega. Kompleksi kuulub ka toidupood ja restoran (Magma)

Pocinho Bay–See omapärane 6 toaga butiikhotell asub Pico edelarannikul. Omanik Luísa on toad omanäoliselt sisustanud, kasutades kohalikke materjale, kaasaegseid disainielemente ning etnilisi dekoratiivesemeid ja kunsti, mida ta on kogunud ümbermaailmareisidel.