Meil siin Saksamaa kagunurgas saabus kevadilm juba paar nädalat tagasi ning eelmisel nädalal tõusis kraadiklaas mõnel päeval päikese käes kõvasti üle 20 kraadi. Magnooliate suured õienupud on kohe-kohe lahti paiskumas, roosipõõsad on lehteis, kirsil ja õunapuudel on ka õienupud juba suured.  Jalgratta kummid on täis pumbatud ja lenks läikima löödud! Ühesõnaga loodus on jõudnud siin Portugali veebruari alguse seisu.
Hooaegasid ja traditsioone austavat toidusõpra rõõmustab poelettidele jõudnud Saksamaa rabarber ja Bruchsali esimesed valged sparglid. Itaaliast on letile jõudnud artišokid ja oma aias on spinat suur. Metsaalune rohetab karulaugust ning Lõuna- Euroopa metsadest-aasadelt on jõudnud turule metsik spargel.  Lihuniku juurest on põhjust otsimas käia kitse- ja lambatalle liha- hooaeg on alanud. Samuti saab varsti öelda “auf Wiedersehen” ubade ja kikerherneste leotamisele, sest õige kohe on letil värsked fava-oad Hispaaniast
Vaatamata lubadusele  regulaarselt blogisse sissekandeid teha, ei  tule see mul üldse välja,  kuigi “materjali” mida jagada oleks. Esiteks meie elu teeb põhjaliku muutuse paari kuu jooksul mitte ainult minu Portugali projektiga seoses. Me kolime ka Saksamaal- maja on müüdud ja liigume Strasbourgi külje alla elama (lennuühendused Strasbourgi ja Porto vahel on head). Seoses peatse kolimisega, oleme igal nädalavahetusel oma uue kodukoha ümbruskonnaga tutvust käinud tegemas ning avastanud Alsace’is toredaid väikelinnu ja söögikohti, mida turisti teatmikutest ei leia ja mis vajavad kindlasti blogisse kirjapanekut.

Samuti on mulle tulnud seoses Portugali külalistemajaga hulgaliselt küsimusi. Suur tänu kõigile huvitundjatele, ma olen kõigile isiklikult ka vastanud, kindlasti teen lähitulevikus postituse,  mida näiteks nädalase puhkusega sealkandis teha jõuaks/võiks ja kui palju see puhkus maksta võiks. Seda on mult enim küsitud.

Seniks kuni ma jälle kirjutamissoonele satun, soovin ilusat kevade algust!

Mõned klõpsud kodukandist