Sellisele üleskutsele korjatakse allkirju Prantsusmaal, kiri ringleb sotsiaalmeedias. Aktivistid on võtnud kätte olulise teema!
Ma ei ole suurem asi tõlkija, mul jookseb aju kokku kui pean midagi eesti keelde panema, seepärast eelistan ma alati lihtsalt kirjeldust, mida olen lugenud,. kuid siin on tegemist dokumendiga, millele kogutakse allkirju ja kuna teema on mulle südamelähedame, siis tegin hambad ristis tekstile “rämetõlke”.
Meie Eesti aktivistid peaksid nõudma 100% mahepõllumajandust Eestisse ja loodame, et järgmisesse valitsusse Pomerantsi-sugusel keskkonnaministril ka asja enam ei ole.
Meil kõigil on õigus puhtale söögile mis meid haigeks ei teeks!!!
APPEL AU DROIT À BIEN MANGER
Tänasel päeval elame me tõelises “toidulõhes” kus vaid priviligeeritud vähemusel on haridus ja teadmised “heast maitsest” ning võimalused ja juurdepääs kvaliteetsele toorainele. Enamus inimeste maitse- ja tarbimisemaastik dikteeritakse suurte kaubanduskettide poolt.
Üks lõhe põhjustest on kindlasti seotud leibkondade sissetulekust, sotsiaalsest kuuluvusest, kuid lõhe on ka sügavalt kultuuriline. Toidul on keskne koht inimese elus ja toidukultuuri edastatakse meile juba lapsepõlvest ning lapsepõlvest tuleb arusaamine, mis on maitsev, toitev ja tervislik igapäevatoit.
Teine lõhe põhjus tuleb viimaste aastakümnete massilisest industrialiseerimisest. Põllumehel puudub kontakt oma tarbijaga. Enamik põllumajandustootjaid ei toida tänapäeval enam kaaskodanikke, vaid tegelevad intensiivpõllumajandusega. Võidujooks produktiivsuse-, ekspordi-, madalaima hinnaga on hävitanud paljude riikide põllumajanduse.
Kas me tunnistame endale, et meie lapsed ja lapselapsed ei saa juba tänasel päeval tarbida kvaliteetset ja mitmekesist toitu, või selle kättesaamine on keeruline.. Kas me tunnistame endale, et meie toit ja selle tootmise meetodid on kantserogeensed ja põhjustavad haigusi, kuigi toit peaks tooma tervise ja heaolu? Kas me tunnistame, et jätame tulevastele põlvkondadele maha reostunud territooriumi?
Nii nagu tuhandeid loomaliike, nii on ka ohustatud tuhandeid puuvilja-ja köögiviljasorte, kalu, mis kõik eemalduvad meie toidukaardilt.
Me ei saa enam ise endale toidukaarti koostada, vaid meie toidu määrab valik supermarketites, mis pakub meile rohkelt standardiseeritud ja maitsetuid tooteid, mis kahjustavad meie tervist.
Põllumajandus, keskkond, tervishoid, majandus, kultuur, haridus: kõik need sambad mõjutavad meie kaasaegses ühiskonnas toiduga seotud muresid ja riske. See ei ole arutelu rikkusest või vaesusest, samuti ei oma tähtsust kas inimene on isamaaline, natsionalist või usklik- toiduga seotud probleemid on piiriülesed ja mõjutavad nii tootjaid kui tarbijaid,kõiki kodanikke, iga päev!
Selleks, et võidelda selle suureneva ohu ees, ei tohi olla juurdepääs “heale toidule” privileeg, vaid igaühe võõrandamatu ja sõltumatu õigus-keegi ei tohiks sellest ilma jääda majanduslikel, sotsiaalsetel või kultuurilistel põhjustel. Kui me midagi ette ei võta, siis suurem osa põllumehi ja farmereid pole varsti muud kui lihttöölised à la solde de multinationales « hors sol » ( rahvusvaheline väljamüük –maast väljas- mulle on see väljend tundmatu ja kahjuks ei saa ma aru mida öelda tahetakse) See nuhtlus mõjutab otseselt meie avalikku-ja eraelu, see mida me sööme kodus, sööklas või restoranis.
Selle pöördumise kaudu, me väidame, et kõigil kodanikel on õigus “hästi süüa” See ei ole luksus ega utoopia, see on võimalik- vajalik on vaid rakendada konkreetsed meetmeid, et kaitsta tervislikku toitu ja põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik nii tootjatele, tarbijatele ja meie planeedile.
Paljud uuringud tõestavad, et väiketalud (agriculture paysanne= talupoja põllumajandus otsetõlkes) vähendades praegu kasutatavaid keemiakoguseid, kasutusele võttes vanad rustikaalseid (heirloom) seemneid( vastand hübriidseemntele, mis on viljatud ja tuleb igal aastal uued osta), järgides agro-ökoloogilisi, mitte produktiivsuse põhimõtteid, suudaksid kasvavat rahvastikku toita palju kvaliteetsemate toodetega, vähendades ökoloogist jalajälge kui ka vähendades meie kõigi toidust tingitud terviseriske.
On hädavajalik üldhariduskoolide programmidesse lisada toitlustusõpe, mis õpetaks vahet tegema tööstuslikult toodetud ning tervislikul ja õigel toidul.
See avaldus on mõeldud üleskutseks poliitikutele, ka neile, kes kandideerivad Prantsuse presidendivalmistel mais 2017. Palume neil kinni haarata sellest teemast, palume neid midagi ette võtta meie toidulaual ähvardava hädaohuga, me palume neil vastata meies väljakutsele mitte vaid sümboolselt või anekdootlikke otsustega. Palume neid võtta see teema oma presidendivalimiste programmi. Tuleb hakata riiklikult toetama ja arendama põllumajanduse-, toiduainete-, kulinaaria- ja haridusprogramme, mille eesmärk on “õigesti ja hästi” süüa, milleks meil kõigil on õigus. See õigus käib käsikäes tasakaalustatud ja inimeste vahel paremini jagatud toiduga, rohelisema põllumajandusega, mis austab loodust ja tarbijaid ning on kokkuvõtteks meile kõigile parim.
On oluline end mobiliseerida ning tegutseda kohe, et tulevased põlved saaksid süüa ja elada homme paremini kui täna.
Tigu Tegemised 