Mõtlesin tükk aega kuidas üldse Jura eripärastest veinidest kirjutada, sest kui juba mainida, et vein on huvitav, siis reeglina mõeldakse, et ahah, mingi friigi vein ja juua ei kõlba.  Kuid on üks selline alati töötav reegel- pane piirkonna vein kokku sama piirkonna juustu või toiduga ja tulemus on ohoo, mitte ahaa enam 🙂

Alustame selle piirkonna kõige erilisema veiniga, mida ma eelnevates peatükkides mitmeid kordi maininud olen, vin jaune ehk kollane vein.

Selle veini tegemine on aeganõudev ja keeruline protsess. Kuigi kohalikust Savignin viinamarjast(Traminerite sugukonda kuuluv mari) toodetud vin jaune  moodustab selle piirkonna veini kogutoodangust vaid 4%, on ta selle piirkonna kõige kuulsam vein.  Veini asjatundjad, eesotsas Jura veinitootjatega,  nimetavad vin jaune’i  suurimaks valgeks veiniks maailmas, jumalate nektariks, Jura mägede kullaks. Võhikule maitseb vein kui kangestamata kuiv šerri. Veini kangus  ei ületa 14,5º  alla 11, 5 ei luba AOC nõuded.

Näiteks suur imperaator Napoleon pidas Chateau-Chalon kollast veini maailma parimaks veiniks!

Arvatavasti sai selle veini tootmine alguse juhusest- keegi unustas vaaditäie Savignin veini keldrisse ja 6 aastat hiljem avastas, et täitsa tore rüübe. Hiljem hakati juba taotluslikult jätma Savignin veiniga täidetud Burgundia tammevaate 6 aastaks keldrisse. On tootjaid, kes vaadi keldrisse “unustavadki”- ei liiguta seda 6 aastat, teine koolkond arvab, et vaate peab kogu aeg kolima-  neid hoitakse nii maapinnal, maa all kui ka pööningul. Erinevad tingimused ning temperatuuride kõikumised mõjutavad veini lõpptulemust ja selle kvaliteeti. Kuue aastaga tammevaatis arenedes, omandab vein oksüdatsioonile iseloomulikke pähkliseid-pärmiseid noote. Seistes ohustab veini äädikaks minemine ja seetõttu kontrollitakse äädikhappe taset vaatides mitu korda aastas.  Lisaks Chateau d’Arlay’s katsetatakse hoopiski uut lähenemist-muusika mängimist veinivaatidele, arvatakse et muusika laseb pärmil olla rahulikum ja veini äädikaks minemise oht on väiksem.  Väga põnev igatahes!

Pudeldada on lubatud vin jaune’d  alates seitsmendast aastast pärast saagikoristust ja villitakse vein pudelitesse, mille nimi on clavelin ja mille maht on 62 cl.

Iga aasta esimesel veebruarinädalal toimub suur kollase veini pidu “La percée du Vin jaune“. Toimub see aastast 1997 ja sel aastal peaks olema selle suure veinipeo 20 sünnipäev, kuid just sel aastal jääb see festival ära- ametlikus teadeandes on öeldud, et üritus vajab uut lähenemist ja on vaja aega järelemõtlemiseks. Kuid 2018 aasta toimumiskoht on juba kinnitatud, see on L’Étoile’s.

Selle veini juurde sobib Comté juust, mida on Franche-Comté mägedes montbéliard’i veiste piimast valmistatud juba alates 12-dast sajandist. Kausike Kreeka pähleid ka veel juurde ja ongi loodud a mash made in heaven!

Vin jaune sobib veel foie gras’ga, vähilistega, valgete lihade või kaladega, mis on valmistatud koorekastmes, sobib omlettide juurde ja curryde allaloputamiseks. Sobib sigari kõrvale.
Pilk alkoregistrisse ütleb, et Eestis on vin jaune täiesti olemas. Oü Mediato toob maale Henri Maire Chateau-Chalon Jaune’i näiteks ja müügil on see E-Drinksi kaupluses hinnaga 35.98 pudel.

Rääkisin täna mitme veini maaletoojaga ja küsisin, kas neil on Jura piirkonna veine ja paljud vastasid, et ei ole. Kuid näiteks Dunker hakkab maale tooma Jura veine järgmisest kuust ja nende uute veinide valikuga saab tutvuda 9-10 veebruaril Kultuurikatlas toimuval Veinimessil. Olen kindel, et ka BalticBack’il on Jura veine ja nad kindlasti on nendega messil väljas. Piletid veinimessile saadaval siit.

Järgmisel peatükis peatun Jura Cremant’del, mis on mulle südamelähedasem teema.