Coco Chanel on öelnud, et keegi ei ole enam noor, kes on üle 40 aasta vana, kuid me võime olla vastupandamatud igas eas. Tundub, et see on just see õige lause, millega sisse juhatada teemat.
Alsace’i mulliveinide isaks võib pidada Julian Dopff’i, Dopff au Moulin veinimajast, kes aastal 1900 oma šampanjameetodil valmistatud mullijoogi Pariisi maailmanäitusele viis (Alsace oli tol ajal Saksamaa Keisririigi osa) ja nimetas oma jooki champagne’iks. Kui Alsace pärast 1 maailmasõda Prantsuse riigi koosseisu läks, tekkis aga nimetusega champagne probleem, sest 1905 aasta päritolu nimede seadus keelas kasutada väljaspool Champagne maakonda valmistatud mullijookidel sellist nime. Mulle tegelikult jääbki arusaamatuks mis nime vahepeal siis üldse kasutati- vin pétillant? vin mousseux? Kindlasti järgmine kord mõnda veinimaja külastades, küsin üle.
Igatahes on järgmine tähtis ajalooline tegelane Pierre Hussherr Eguisheimi linnakesest Wolfbergeri veinimajast, kes pakkus välja, et šamanja meetodil tehtud vahuveine võiks nimetada cremant’ks. Kuid läks veel hulk aega, kui kõik reeglid, mida cremant’le seati, said täidetud. Üks neist oli, et cremant’d võib valmistada vaid AOC veiniaedade viinamarjadest.
Aastaks 1976 olid kõik reeglid täidetud ja Alsace sai õiguse nimetada oma mulliveine Cremant’deks. Aasta enne, 1975, olid saanud õiguse Loire ja Bourgogne (Burgundia) cremant’i nimetusele.
Kas Alsace’i Cremant on hea, on vist tarbija põhiline küsimus või kui võrreldada Loire’i oru või Burgundia mulliga, kas Alsace on parem või halvem?
Alsace erineb kahest kõrvaletoodust sellepoolest, et Burgundias on vahuveini põhilisteks viinamarjaks Chardonnay ja Pinot Noir ja Loire’is vastavalt siis Chenin Blanc, Chardonnay ja Cabernet Franc (on ka teisi viinamarju, kuid nende kasutamine on pigem harv)
Alsace’is on AOC aedu, mida cremant’i tegemiseks on lubatud kasutada, terve hulk: riesling, pinot blanc, pinot noir, pinot gris, auxerrois blanc ja chardonnay. Näiteks rosé valmistamiseks võib kasutada vaid pinot noir’i, kuid valgete tegemiseks on terve variatsioon. rääkimata muidugi sellest kui elegantne on Riesling mulliveinina. Hea argument on kindlasti ka see, et möödunud aasta (2016) novembris valiti maalima paremaid mulliveine ja võitjaks tuli Crémant d’Alsace Bestheim Grand Prestige Rosé 2014 !
Nimekirja 10 esimese hulgas leiab ka Wolfbergeri Brut´i- mis on hea uudis, sest see on olemas ka Eestis ja saadaval isegi kaubandusvõrgus! Wolfbergerit toob maale Avallone, kelle veine leiab Stockmannist ja teistest suurematest kaubanduskettidest, kuid nende oma veinipood asub Kauge tee 3. Palju parem tunne on ju jooki rüübata kui tead, et see on valitud maailma parimate hulka 🙂
Siin on nimekiri maailma parimast 10st mullist 🙂 Rohkem infot võistluse kohta siit
FRANCE – Crémant d’Alsace Bestheim Grand Prestige Rosé 2014 – Bestheim
FRANCE – Champagne d’Armanville Brut – Chassenay d’Arce
FRANCE – Crémant de Bourgogne Veuve Ambal – Grande Réserve Brut – Veuve Ambal
PORTUGAL – Alentejo Doc Cartuxa Evora Reserva Bruto 2010 – Fundacao Eugenio de Almeida
FRANCE – Champagne Pierre Moncuit Vieilles Vignes Nicole Moncuit Brut 2005 – Champagne Pierre Moncuit
FRANCE – Crémant de Bourgogne Levert Frères Blanc de Noir Brut 2014 – Compagnie Vinicole de Bourgogne
ITALIE – Radegonda Spumante Rosato Brut 2015 – Terre di San Venanzio Fortunato
FRANCE – Champagne Bardoux Père et Fils Blanc de Blancs Brut – Premier Cru 2010 – Champagne Bardoux Père et Fils
ESPAGNE – Valencia Do Estrella de Murviedro Frizzante – Bodegas Murviedro
BRÉSIL – Ponto Nero Blanc de Blancs Brut – Domno do Brasil Industria e Comercio Bebidas
FRANCE – Crémant d’Alsace Wolfberger Brut – GSJ 27-1 – Wolfberger
FRANCE – VMQ Brut Dargent Blanc de Blancs Chardonnay Brut 2015 – La Maison du Vigneron
FRANCE – Champagne Cordeuil Millésimé Brut 2011 – Salima et Alain / Champagne Cordeuil
AFRIQUE DU SUD – Boschendal Methode Cap Classique Chardonnay Pinot Noir Brut – DGB Ltd
Turistile on Alsace’i veinikülad kindlasti huvitavad külastada.
Minu soovitus on külastada Eguisheim’i, mille prantslased 2013 aastal ka oma lemmikkülaks Prantsusmaal valisid.
Wolfbergeri veinimaja on linnakesse sisenedes kohe esimene veinimaja ja sinna tasub kindlasti sisse astuda.
Kuna 2 esimest peatükki olid väga Strasbourg’i ja vahuveini kesksed, siis kolmandas osas tuleb juttu Alsace’i veinipealinnast Colmarist, raudtee ja rongilinnast Mulhousest ja kulinaarsetest elamustest Alsace’i mägisel alal- Vogeesidel.
Pingback: Crémant du Jura | Tigu Tegemised·