Kindlasti prantslased ütlevad, et ei ole  ja see on pigem kibeda huumoriga öeldud. Elsaslane erineb näiteks marseillasest kõvasti rohkem kui harjumaalane setust 🙂

Mu esimene teadlik kokkupuude Alsace’ist pärit inimesega oli Montpellieri kooliaastail kui käisime mu sõbra maakodus Nant’is  ja külastasime sealse külakese südames asuvat pererestorani. Teenindajaks oli kena proua ja mina ei saanud ühestki küljest aru, et temaga midagi “valesti” on ( selleks ajaks oli mul treenitud kõrv juba dialektide peale), aga sõber ütles, et ta kasutab kuidagi naljakaid lausekonstruktsioone  ja küsis proualt viisakalt, et ega ta ju siit kandist pärit pole. ja proua ütles, oh ei, ta on “alsacienne”:)  Ja siis järgnes poole tunnine arutelu kuidas kõik Lõuna-Prantsusmaal ikka ligadi-logadi on ja ta ei harju siin iial ära-nagu eestlane oleks kurtnud oma kurba saatust!

Leidsin internetist suisa 10 punkti, mis viitavad sellele, et olete elsaslane (kahjuks jah prantsuse keelne)

Teine meeldejäävam juhtum on juba viimastest aegadest. Kui ma parasjagu Weingartenis olen, siis käime me laupäeviti piiri lähedases asuvas Alsace’i linnas Lauterbourgis poes ja boulangeries saia ostmas. Vaatamata mu pingutustele väga ilusti prantsuse keeles hääldada, et oma baguette ja pain de campagne kätte saada,  tundus mulle pikka aega, et pagar on veidi ogar- räägib minuga vigases saksa keeles vastu.  Alles hiljaaegu sain ma aru, et pagar ei räägi mitte saksa keelt, vaid räägib kõigiga oma elsassi keelt- ka prantslastega!

Sattusin  hiljuti uudiste peale;  et 36% Alsace’i elanikest  väitis end igapäevase keelena kasutavat elsassi keelt.. Teine 36% pidi oskama  keelt, aga igapäeva elus väga aktiivselt ei kasuta. Ja ülejäänud ehk siis 28% sealsest elanikkonnast ei oska elsassi keelt.

Loen praegu  Bill Brysoni humoorikat Euroopa reisikirja(raamatu nimi Neider Here Nor There) ja kuidagi reegel on, et kui autoriks on ameeriklane või veel parem inglane, siis prantslastele armu ei anta. Ka selles raamatus visatakse prantslaste üle palju nalja, aga tore oli  ka kirjeldus, kuidas Inglismaa mingi suur päevaleht oli palunud juhtivtöötajatel järjestada asjad või nähtused universumis mis neile kõige rohkem pinda käivad ja vastumeelsed on. Ja tulemus oli selline 1) aiapäkapikud  2) auto tuuleklaasil rippuvad karvased täringud 3) prantslased!   Ma miskipärast kujutan ette, kui sama küsitlus elsaslastele teha, tuleks umbes sama tulemus. Võib-olla nad aiapäkapikke nii väga seal kandis ei vihka.

Minu sõber Patrick ei pea “alsaciens’e” muidugi üldse prantslasteks- ennast täis, uhked ja ise ka ei tea mis tahavad.  Kui on Saksamaa koosseisus tahavad olla prantslased ja kui on Prantsusmaa koosseisus, tahavad olla sakslased. See on siis stereotüüpse pisikese inimese mõtlemine 🙂

Olen sattunud näiteks ka Alsace’i väikelinna vinstubesse, kus kohalikud vanamehed mulle poliitikaloengu pidasid,  kuidas  kogu Prantsusmaa elabki Alsace’i najal ja kuidas elsaslased peavad  kogu Prantsusmaa “logardeid” üleval hoidma ja kui Alsace Prantsusmaast lahku lööks, kukuks see riik kolinal kokku. Selliseid arutelusid kuulen ma tihti ka Weingarteni õllekates, kus selgub et kui  Bayern, Baden-Württemberg  ja Hessen   omavahel teeksid liidu,  oleks see alles superriik!   Ja muidugi pole vaja mingit ülejäänud Saksamaad toita ja Euroopa Liitu!

Omaette teema on ajalooline trauma elsaslaste ja lotringlaste  vahel.  Kuigi mõlemad regioonid on käinud käest kätte sakslaste ja prantslaste vahel, siis  prantslaste uus haldusreform, kus  naabrid omavahel ühendati, on ajaloolise haava jälle veritsema löönud. Ja tundub just, et need jonnijuurikad on pigem elsaslased, kes ei taha kuuldagi, et inimesed teiselt poolt mäge, peaksid nendega ühes admistratiivüksuses olema (people behind the rocks! 🙂  )

Üks naljakaim loosung, mida ma näinud olen, on alljärgnev: Me ei sega hapukapsast!

Lisaks oskavad elsaslased suurt vahet teha  Haut-Rhin’i  ( Ülem-Reini departemang.) elanike ja Bas-Rhin’i (Alam-Rein) elanike vahel.  Jällegi midagi sellist, mida mina arvasin, et Eestis ei eksisteeri, aga nüüd valdade ühendamise käigus saab lugeda sama anekdootlikke lugusid, kus a la  Antsla valla hapukapsas ei segune  Urvaste valla hapukapsaga kohe üldse.

Aga lõpetuseks, nägin täna Facebookis toredat üritust, mis toimub 13 jaanuaril  Rotermanni 2 ja nimi on Flammkuchen + vein!

Alsace Tallinnas on tore uudis. Ürituse kohta info siin 

* Kuna ne kutsusime oma Alsace’ i veine ka restoranis hellitavalt alsaslasteks, siis olen selle sõnaga nii harjunud, et elsaslane kõlab mulle võõralt ja saksapäraselt. Seetõttu andestage kui leiate tekstis  kord elsaslane ja kord alsaslane😀