Sattusin Pudlo teatmikus info peale, et Alsace’i linnakeses Saverne, Katzi tavernis,  pakutakse täidetud hanekõrisid. See tundus piisavalt motiveeriv, et unustada miinuskraad, autole hääled sisse lüüa ja sõita Saverne’i.

Saverne on Vogeeside jalamil asuv linn, viimane Alsace’i linn, seega kutsutakse teda ka Porte d’Alsace- Alsace’i ukseks.  “Uksest”  väljudes algab Lorraine’i regioon.

Väga ilus linn, kust voolab läbi pisike Zorni jõgi ja lisaks sellele läbib linna Marne-Reini  kanal, mille ääres  jõesadam.  Kanaliäärsest jõesadamast avaneb uhke  vaade Rohani lossile, kuid peatänaval,  La Grande Rue’l,  on veel  mitmeid kauneid ajaloolisi hooneid 16st ja 17st sajandist.

Üks majadest, kohe Hotel de Ville’i ehk linnavalitsuse kõrval,  on Taverne Katz, tõeline turisti rõõm- Saksa renessanssi stiilis, puitpitsid ja puitvõrestik (Fachwerkhaus) ja palju kohalikku tilu-lilu sisekujunduses, kuid samas ei saa öelda, et see koht oleks turistilõks. Väga palju kohalikke käib seal heal meelel ausat Alsace’i kööki nautimas. Siia tullakse sööma baeckeofe’i, juba mainitud täidetud hane kõrisid, linnuliha timbalet ja choucrute’i (hapukapsast).  Hane kõrid kahjuks ei ole püsimenüüs, vaid aegajalt päeva pakkumistes.  Olin supsu pettunud, kuid ettekandja soovitatud  tête de veau (tõlkes vasikapea mis kujutab endast rullaadi taolist asja) oli ka väga maitsev. Samuti pakuti välja võimalust õhtul tagasi tulla, et kokk võiks teha, kuid  meil oli kahjuks juba reserveering Michelini tärni restosse. Seepeale lohutati mind, et tegelikult  pole hanekõrisid üldse keeruline ise teha ja kui ma neile e-maili aadressi jätaks, siis nad saadavad mulle retsepti! Mitte, et ma tahaksin ise väga hanekõrisid kodus teha, aga see tähelepanelikus poolhullu kliendi vastu, kes lõuna ajal suudab juba kõvasti Rieslingut kummutada ja kurta, et ta sõitis maha 120 km vaid nende kuulsate hanekõride pärast, oli südantliigutav.

Kui suurtes linnades nagu Strasbourg, tuleks  pigem sellistest peatänavate ajalooliste  majade restoranidest eemale hoida või siis ennast ettevalmistada selleks, et maitseelamust sealt ei saa,  siis siinne koht on aus: soovitatud nii Michelini inspektorite kui ka toidukriitik Gilles Pudlowksi, Michelini ägedaima vastase, poolt.

Michelin soovitab Saverne linnas ja selle ümbruses suisa 14 restorani! 2 nendest 1 tärni restoranid.

Nõudlikumale gurmaanile soovitan 1 Michelini tärni restorani Kasbür, see ka ära proovitud ja ainult kiidusõnad- restoran suutis mõne roaga üllatada!  Kasbüris  soovitatakse süüa homaari  ja hiidkrevette,  kuna peakokk on töötanud mitmes nimekas restoranis  Kanadas  ja tunneb hästi toorainet. Külmal talveilmal isutas paraku  rohkem menüü, kus oli sees foie gras, hirv ja lõpuakordiks kastan.  Kuigi kõik oli maitsev, siis peab ütlema, et kastanikook kastanijäätisega rabas mind täielikult.

Taksojuht, kes meid hotellist restorani viis ja tagasi tõi, oli samuti oma elukutse professionaal. Alustas juttu kohe Saksamaa jalgpalli klubidest ja andis kiire poliitloengu. Neid ma armastan enim! Ühesõnaga härra teatas, et tema ise hapukapsas (ehk siis elsasslane) ei ole, vaid tuleb Lorraine’ist ja tema arvates on Alsace mingi väikekodanlik agraarmaa.  Lorraine’is on juba kuninglikku avarust ja suurust- ülikoolid, kuninga paleed ja muidugi ilmakuulus Stanislasi plats! Seda oli tore kuulata ja ma ei hakanud meest kurvastama rumala küsimusega, et miks ta taksot Alsace’is sõidab?

Kokkuvõtteks, soovitan Saverne linna külastada. Ta ei ole küll selline nukulinn nagu Alsace’i  veinitee ääres olevad keskaegsed veinikülad, kuid Saverne’il on oma šarm ja parim on see, et siin puuduvad välisturiste hordid.