Alsace- gurmaani jalutuskäik

Olen üle hulga aja jälle pikemalt Saksamaal peatumas ja kuna me Strasbourgi külje all kohe pesitseme, siis loomulikult tõmbab mind ikka ja jälle üle piiri Prantsusmaale,  Alsace’si.  Minust on vaikselt  kujunenud turismitöötaja,  takseerin alateadlikult paiku ja kohti pigem giidi kui külastaja pilguga.  Kuid mina olen muidugi alternatiiv-teejuht, mind huvitavad “nišši asjad” ja massiiturismi objektidest hoian  nio eemale nii kui saab. Siit ka mu esimene soovitus-  TripAdvisor 10t tippkohta Alsace’is ignoreerida ja ona plaanidest maha tõmmata-  te kaotate vaid oma aega, raha  ja närve!

Ma pole enam õige mitu aastat käinud ei  Pariisis ega Barcelonas, mis olid kunagi mu lemmiklinnad. Enam sinna suurlinnadesse ei tõmba kohe üldse ning toiduhuvilisele on  Alsace kindlasti üks Prantsusmaa põnevamaid piirkondi, sest Alsace- see on küllus!  Seda küllust on nii maastikus, arhitektuuris, toidulaual kui veiniklaasis. Suurepärane alternatiiv Pariisile! 

Ega Alsace’i nn.kuldne ring ka mingi massiturismivaba tsoon ole, sellepärast jagangi kogemust .

Kulinaaria ajalugu Alsace’is on vägev- Strasbourgi lihameistrid olid oma vorstidega kuulsad üle kuningriigi piiride juba 16 sajandil, Nuumhanede kasvatamise ja foie gras valmistamise oskused tulid koos juutidega samal ajastul. Münsteri, ühe mu lemmikjuustu ajalugu algab 14 sajandil Vogeesi mägede mungakloostris. Choucrute’ ehk hapukapsa ajalugu 15’l  sajandil.
Alsace’i veinimeistrid on bioloogilise ja biodünaamilise põllumajanduse pioneerid. Olen tihtipeale kuulnud arvamust, et biodünaamika on mingi tänapäeva moodne woodoo. Ei ole!
Bioloogiline+ dünaamiline= biodünaamiline. Sõna esimene pool tähistab, et kõik, mida ühe farmi pidamiseks vaja on, saadakse samast farmist looduslikult. Sõna teine pool tähendab arusaamist, et taimede kasvu mõjutavad jõud, mis ei tule üksnes pinnasest. Biodünaamiline põllundus on mahepõllunduse põhjalikum variant, mis arvestab mahepõllunduse põhimõtetele lisaks ka looduse ja planeetide rütme ning kasutab mulla eest hoolitsemisel komposti ja ravimtaimedest valmistatud preparaate.
Biodünaamilise põllumajanduse algusels Alsace’is on aasta 1925, biodünaamilisi tootjaid ühendab ühing Demeter,  kes kontrollib tootmist  ja annab välja ka sertifikaate toodetele.
Kui võtta ette Alsace’ i veinitee, siis mina soovitaks biodünaamiliste veinide tootjaid- nad kõik on heas mõttes kerge kiiksuga inimesed, eriti olen ma vaimustuses Zind- Humbrect’ist   ja Donaine Ostertag’ist.
Biodünaamilisi veine tootvad veinimajad, kuhu tasuks sisse astuda.
1. Zind-Humbrecht.  Eestis saab neid suurepäraseid veine osta Balenist.
2. Domaine Josmeyer
3. Domaine Jean Becker
4. Domaine Albert Mann
5. Domaine Marc Kreydenweiss
6. Domaine Ostertag
7. Barmes -Buecher
8. Valentin Zusslin

Alsace’i veinitee väikesed veinikülad on kindlasti kohustuslik programm, kuigi turismi kõrghooajal võib see paras katsumus olla. Turiste veetakse bussidega ette ja suured bussid laiutavad parklates, tehes parkimiskoha leidmise võimatuks. Söögikoht oleks tark eelnevalt  bronnida, eriti kui tahate natuke edevamasse kohta löögile pääseda.
Riquewihr, Thann,  Eguesheim, Ribeauville, Barr, Obernai, Kayserberg on linnad kuhu kindlasti tasuks sisse põigata.
Kayserberg sobib hästi nõudlikumale turistile, kes tahaks rahakotti tuulutada- selles väikelinnas on nii 2tärni Michelini resto kui 1 tärni resto. Hotell Chambard, milles asub Table d’Oliver Nasti 2 tärni resto, on laiemale üldsusele paraku tuntud kui koht kus sooritas enesetapu Anthony Bourdain. See on suurepärane hotell fantastilise menüüga ning ka hotelli vinstube on väga stiilselt sisustatud ning hääd kohalikku toitu pakkuv söögiasutus.
L’ Alchémille on uustulnuk Michelini restoranide peres- tärn alates aastast 2020.
Riquewihr’ is ootab suurepärane gurmeenauding Jean Luc Brendeli pererestoranis Au table du Gourmet, mis samuti Michelini poolr pärjatud.
Obernais leiate  restorani, mis kasutab tooraineks vaid mahe- ja biodünaalist toorainet- see on samuti sel aastal tärniga pärjatud, Thierry Schartzi restoran,  Le Restaurant.
Meeldejäävaks toiduelamuseks võib sõita ka korraks üle piiri Saksamaale- Endingen asub Colmarist vaid 20 km kaugusel ning seal asub Thomas Merke suurepärane söögikoht Merkles. Thomase tegemisi jälgin ma juba õige mitu aastat ja kui ma Saksamaal olen, korra ikka käime seal söömas. See mees on positiivses mõttes püstihull!
Alsace’is tegeldakse juba üle 10 aasta safrani kasvatusega. Tegemist váiketootajatega, kes loomulikult kasvatavad vaid mahetoodangut. Safran on looduslik depressiooni ravim! Meile pakuti Chambard restoranis  Safran Etoilé brändi safranit kuumas kreegitõmmises- see oli superhea!  Hiljem lugesin internetist, et safran on väga hea Prozaki asendaja!
Ma küll Prozaki tarbija pole,  kuid safraniga depreka vastu kõlab hästi! 1 gramm Alsace mahesafranit maksab 23 eurot.
Kindlasti mainivad kõik reisijuhid, et Colmar on linn, mida tuleks külastada. Ma ütleksin, et Colmari on hea külastada jaanuaris- veebruaris. Hiljem ägab seegi linn massiturismi käes.
Muidugi on Colmar nagu Strassbourgi kõige ilusam detsembris- jõulukaunistused on Alsace’is kõrgtasemel pika traditsiooniga kunst.
Soovitan hoopis sõita kas Altkirche’i, mis on Sundgau regiooni keskus. Samuti on hea suund on Saverne, linn mis asub Lorraine’i regiooni piiril. Ning miks ka mitte Mulhouse- ajaloos tuntud kui Prantsusmaa Manchester- tööstuslinn, kuid tänasel päeval on linnas mitu kuulsat muuseumi (auto- ja raudteemuuseum), tuntud ka kui tänavakunstilinn ning samuti heade maitsete linn- siinne talunike turg on kuulus ning linnas ja läbiümbruskonnas on tervelt 4 Micheliniga pärjatud restorani Il Cortile  Maison KienyLe 7ene Continent  Auberg Saint Laurent.  Lisaks leiab linnas väga häid restorane, millel peale rehvimüüja teatmiku kiituse ka teiste, alternatiivsete teatmike, soovitused.

Kõik need äsjamainitud linnad on jäävad  “kuldsest ringist” ( Stasbourgi ja Colmari ümbrus) väljapoole ning on viimastel aastatel palju pingutanud, et turiste endale ka meelitada. Kulinaarsete naudingute poolest annavad need piirkonnad kindlasti Strasbourgi tihti hirmkallitele, turiste- ja euroametnikke täis restoranidele, silmad ette. Kuigi mul on paar restorani, mis mulle väga meeldivad ka Strasbourgis- vanalinnas asuv bistrot Coco, Robertsau linnaosas asuv La Vignette ja umbes 20mkm linnast väljas asuv Au pont deI I’ll.

Foie gras ja Alsace.

Nagu ma eelpool mainisin, tuli foie gras traditsioon Alsace’i koos juutidega.
Kui  võrrelda teisevsuure foie gras piirkonnaga Lõuna- Prantsusmaal (Perigord), siis Alsace’i tootmine on väikesemahuline- väiksed farmid, vabakäigu linnud ning saan aru, etbsee sundnuumamine võib paljudele ju mitte meeldida, aga seda on inimesed teinud loomadega antiikajast alates. Minu arvates ei tohiks foie gras olla laiatarbekaup, saadaval igal aastaajal. Ajalooliselt söödi hanesid mardipäevast uue aastani ja nii ka foie gras’d. Eriti ajab mul kopsu üle maksa kui foie gras vastast kihutustööd teeb selline inimene nagu Pamela Anderson. Nagu mainisin, olen mina selle poolt, et foie gras ei oleks laiatarbekaup.
Kui otsida mõnda toredat pardi- või hanekasvatust ja foie gras maja, siis soovitan midagi täiesti erakordset tervel Prantsusmaal – Domain Lucien Doriath. Esimene farm, kelle toodang on 100 % mahe, linnusööt on 100% GMO vaba ja 100%  Alsace’i Barbarie tõugu linnud. Obernais, asub ka nende restoran kus saab nende maja toodangut maitsta. Facebooki leht
Farm ise asub Strasbourgi lähedal, Soultz-les-Baines’is.

image

játkub…….

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.