Karneval ei ole mulle just väga hingelähedane traditsioon. Ma ikka esimestel aastatel vaatasin sakslasi kummastusega kui nad kohe kui 7 jaanuari hommikul linnadest jõulukaunistused maha võeti, oma linnad karnevalirüüdesse “rõivastasid”. Weingartenis kus enne elasime, küll rongkäike ei toimunud, aga sõitsime tavaliselt Schwarzwaldisse “kolle vaatama”

Praegu pesitsemegi Schwarzwaldi külje all ja siinkandis  on iidsed švaabi traditsioonid uues kuues eriti tugevalt ellu äratatud eelmise sajandi keskpaiku.  Nõidade rongkäik, nõidade ball etc. Meie Willstätt korraldab nõidade rongkäiku alates aastast 1958. Käisin seda eile vaatamas, Uwe keeldus kaasa tulemast kuna ilm oli üsna tuuline ja jahe ning samuti ei võtnud tuld ükski portugallastest, kes Uwega koos töötavad ja keda ma agiteerisin kaasa tulema. Pühapäevasel päeval,  selle asemel, et nõidade paraadi vaatama tulla, grillisid nad hoovis bacalhaud ja jõid odavat pakiveini. Kuna firma omanik on samuti portugallane ning  pool oma koduküla meestest Saksamaale tööle tassinud, on ta töötajatele köögiga Portugali stiilis puhkenurga kontorihoonesse sisse seadnud(azulejod seinas jm Portugali kilakola) – sinna siis need portugallased puhkepäeviti ja tööpäeva lõpus kogunevad, teevad süüa, joovad ja ei tunne mingit huvi kohalike kommete- ja traditsioonide vastu.
Kui ma karnevalilt tagasi jõudsin, pea mingit paberisodi täis, mida karnevalilised oma kahuritest välja lasid, siis hakati nostalgitsema küll, et neil on Podence kuulus karnevalilinn(kirdes, Hispaania piiri lähedal), UNESCO kultuuripärandi nimekirjas suisa. Kui mujal Portugalis peetakse Rio stiilis karnevali- poolalasti sambakooli tüdrukud veebruarikuises Portugalis on mõnel aastal väga valus vaatepilt- mitte igal aastal pole karnevali ajal +20 ja päike, siis Podence’s peetakse karnevali vana keldi traditsiooni kohaselt- careto’d, kelleks mehed ennast riietuvad, on üsna Saksa kollide sarnased.

Pildil caretod
Vaatamata sellele, et ma ei oska karnevaliga suhestuda, oleme me Mardi Gras päeval kui Eestis Vastlapäeva peetakse, Tigus alati gumbot pakkunud- traditsiooniline Mardi Gras roog karnevalilinnas New Orleansis.
Portugalis on enamasti karnevaliroaks feijoada- oaroog. Rannikuäärsel Beiral ehk siis seal kus mina Portugalis elan, tuleb feijoada teha seakõrvaga, Portos jällegi rupskitest ja seasõrgadest.
Saksa traditsiooniline toit on heeringasalat, hernesupp ja Himmel und Ääd(Taevas ja Maa, saksa murdekeel) nimeline kulinaarne üllitis. See on verikäkk praetud sibulaga, kartulipüree ja õunakastmega.
Vaadates karnevali retseptides ringi, mida erinevad toiduajakirjad pakkusid, olid sel aastal mulle sümpaatsed 2 asja- Aligot, mis tuleb Prantsusmaalt Auvergne regioonist ja beignetid, karnevali “pontšikud” Brillat Savarin juustust (sellest kohupiimalaadsest, mitte 65% rasvaprotsendiga hallitusjuustust)

Aligot
4le inimesele

Aligot on lihtsalt öeldes kartulipüree rohke või ja juustuga. Pidupäeval võib sisse riivida musta trühvli viile.

500 gr Tomme de Cantal fraîche juustu
10- 15 cl piima
1 kg kartuleid (püreeks sobiv sort)
2 küüslaugu küünt
50 gr soolapekki
soola, valget pipart

Kõigepealt peske, koorige  kartulid ja keetke soolavees pehmeks. Tükeldage juust kuubikuteks.
Kallake kartulitelt vesi ja laske kartulid läbi juurviljapressi ning asetage püree suurde potti. Samal ajal praadige pekk ja lisage see kartulitele. Kartulipott asetage vesivanni, mis keeb tasasel tulel. Hakake lisama juustu ja sanal ajal spaatliga pürees number 8 liigutusi tehes.
Püree muutub üha raskemini segatavaks, spaatli liigutamine on raske töö. Aligot on hästi välja tulnud kui mass on sile ja veniv..

Serveerida soojalt grillvorsti kõrvale ning kõrvale juua punast Saint-Pouçain veini.

Beignet’d ehk pontšikud Brillat Savarin juustuga

Brillat Savarin juust oli meil Tigu menüüs. Kui korralikultbpunaveini juua ja muifu tervislikult toituda, võib vahel hullata ka õlis keedetud “pallidega”, kodus ju nagunii kasutad õli vaid ühekordselt ja ei osts GMO sojaõli 😀 Mulle beignet’d meeldivad- ei ole magusad!

250 gr Brillat Savarin toorjuustu
12 cl piima
200 gr kergitusainega saiajahu (Portugalis on jahu peal alati kirjas kas com fermento või sem fermento, Eestis  pole ma kindel kas valmis saiajahu tehakse)
Poole sidruni koor riivitud
50 gr suhkrut
50 gr sulatatud võid
4 cl konjakit
tuhksuhkrut
Fritüüritäis küpsetusõli.

Segage jahu sisse riivitud sidrunikoor, lisage konjak, piim ning seejärel sulatatud või. Segage see korralikult taignaks ja laske vähemalt 2 tundi toasoojas kerkida.
Rullige tainas 3mm paksusrks ja lõigake välja 10 cm rõngad. Rõnga keskele lisage 1 sp Brillat Savarin juustu ja sulgege rõngas pontšikuks.
Kuumutage õli fritüüris 180 kraadini ja küpsetage pallid (mitte väga suurt kogust korraga fritüüri lükates)
Laske küpseda alumusrl poolel kuldseks, siis keerake pontşikuid õlis.
Nõrutage rasvast, asetades pallid küpsetusoaberile, raputage peale tuhksuhkrut ja tarbige soojalt- siis on nad kõige maitsvamad!