Périgord om vana nimi piirkonnale, mis tänapäeval kannab Dordogne´e departemangu nime, mis omakorda kuulub Aquitaine´i piirkonda.  Périgord omakorda jaguneb 4-ls:  Périgord Noir(must), Perigord Blanc(valge), Périgord Vert (roheline) ja Périgord Pourpre(purpur) Neid nimesid kasutatakse mitteametlikult ka tänapäeval.

Périgueux on Dordogne departemangi pealinn, mis asub nn. Valges Périgord’i osas.

Piirkond on kuulus oma nuumpardi ja -hane kasvatuse (foie gras, confit)pärast. Sama kuulus on ka Périgordi must trühvel ja Malbec veinid (AOC Bergerac)

Périgueux on tegelikult  olnud “turismiobjekt” juba iidsetest aegadest peale. 52 aastal e.m.a. saabusid siia Julius Ceasari juhtimisel Rooma Keisririigi “turistid” relvad kaasas ja pärast nende külaskäiku jäi linn pikaks ajaks oluliseks Rooma Impeeriumi keskuseks. Sel ajastul rajati siia  terme, amfiteater, foorum. Praeguseks on järel Vesunna torni ja amfiteatri varemed, Varast keskaega on linnas meenutamas Chateau Barrière´i varemed. Viimane põletati maha ususõdade aegu 16 sajandi lõpupoole.

Ka Keskaeg on ajaloosündmustest kirju- Hugenotid, Bourbonid, 100 aastane sõda etc.. Kõige sellega saab tutvuda linna ajaloomuuseumis.  Muuseume on siin linnas suisa 4- Vesunna Muuseumis säilitatakse ja eksponeeritakse gallo-rooma ajalugu ja Perigueuxi  Muuseumis on väljapanek väljakaevamistel leitud kunstiesemetest, Sõjamuuseumis on kollektsioon 100 aastase sõja relvadest jm. selle sõja ümber ning on veel Trompe-l’œil muuseum-  trompe l´oeil  on selline kunstitehnika, kus kujunditele luuakse optiline illusioon ehk siis 3 D tänapäeva mõistes. Salvador Dali näiteks harrastas trompe l’oeil tehnikat.

16-18 sajandil oli Perigueux  regiooni oluline ja tähtis keskus. Taastati 100 aastases sõjas purustatud Saint Etienne´i katedraal nig Saint Fronti katedraali ümber ehitati kauneid bulvareid ja tänavaid, mis on säilinud tänase päevani.

Üks kõige kuulsamaid maju Perigueuxis on 14 sajandist pärit pagari maja, 16 sajandil pandi ette majale uhke renessanssi  stiilis uks, millel on kammkarp- palverändurite sümbol. Pagar, kes selles majas elas, valmistas muuhulgas kuulsat paté de foie gras´d.

Eelnev jutt lühemalt kokku võetult kõlaks nõnda:: Perigueux pakub turistilele gallo-romaani, keskaja ja renessanssi vaatamisväärsusi, kokku on 44 ajaloolist ehitist, millest Saint Fronti katedraal on UNESCO kaitse all.

Toidusõbrale on Perigueux paradiis.  Siinset kulinaariat nimetatakse nime all  La cuisine périgourdine.

Place du Codere´il asub 19 sajandil ehitatud turuhoone, mis avatud iga päev ja pakub ümbruskonna toodangut. Kevadel uputavad turulette Périgordi maasikad, suve saabudes saabuvad murelid, suvikõrvitsad jne kuni sügisel saabuvad puravikud, pähklid ja kastanid ning talv on õige rasvane periood  nuumpartide, -hanede ja foie gras´ ja muidugi kuulsa mustaPérigordi trühveliga

Siinse kulinaaria kõige võluvam osa on kokkade oskus kogu tooraine raiskamata ära kasutada- ninast sabani, juurtest õiteni.  Naudingut leiab siin igal astmel turist- on soodsa hinnaga bistroosid kohaliku toiduga,  nime teinud peakokaga restorane, Michelini tärnirestosid ning on ka viimasel ajal eriti popiks muutunud farm-to-table restorane. Meie käisime La Clos de Front´is- ilus soe õhtu oli ja neil on väga romantiline restorani aed. Söök ja teenindus ülivõrdes head 🙂