Kirjutatasin hiljuti Hispaania tomatist, mis on üks suur ökoloogiline jalajälg maailmale (siin)   Tomatikasvatus pole Hispaanias paraku ainus mõistusevastane põllumajandusharu, Prantsuse veebiajaleht ” Santé Nutrition” avaldas hiljuti üsna õõvastava artikli  ka Hispaania maasikatest. Võtan  teksti lühidalt kokku ja kasutan artikli juures olevaid pilte.

Talviseks hooajaks suurte kaubanduskettide riiulitele maasikate “tootmine” on Hispaanias suur äri juba 1980-ndatest aastatetest alates. 90% neist kasvatatakse Huelva piirkonnas. See on vahemerelise kliimaga ala, kus suved on rohke päikesepaistega ning  kuumad ja kuivad. Talved pehmed ja vihmased. Piirkonda kutsutakse Costa de Luz´iks päikesepaistest tingitud valguse tõttu sealsel rannikul. See kõik teeb piirkonna ideaalseks, et  kasvatada maasikaid, mida paraku  kasvatatakse siin pikkades kiletunnelites, mitte looduslikult( kuigi kliima oleks ideaalne looduslikuks kasvatuseks) Suurim maasika hooaeg on aprill-mai, kus toodetakse 330 tuhat tonni maasikaid ja kogus igal aastal kasvab. Hispaania ongi Ameerika järel suurim maasikakasvataja. Huelva piirkond on  lemmikpiirkond ka keskkonnakaitsjatele, sest siin on palju mida kaitsta-siin laiub 6000 km2-l Euroopa suurim looduspark- Doñana Looduspark, kuhu  lendab talvituma 500 tuhat lindu ja see ala on koduks sellistele loomadele nagu Hispaania punahirv, Euroopa metssiga, Hispaania Kuningkotkas, Egiptuse mangust ja Ibeeria ilves jne. Keskkonnakaitsjad löövad häirekella juba aastaid- maasikakasvatus reostab põhjavett ja teeb korvamatut kahju piirkonnale, kus maasikakasvatus aina võtab pinda juurde ja haruldased linnu-ja loomaliigid hääbuvad nende arvelt.

4500 tonni plastikut kulub igal aastal, et tunnelkasvuhooneid ehitada. Plastmassijäägid paraku satuvad ka  loodusesse

Hispaania maasikas- 100 % keemiat garanteeritud. Kas kogu see looduse saastamine pestitsiidi- ja plastmassijääkidega kuidagi positiivselt ka väljendub- näiteks maasika heas maitses?  Neile, kel maasika juures meeldib kurgi maitse, see võib vastata- jaa. Aastal 2005 avastas DGCCRF pestitsiidi jälgi 76 %-l kontrollitud kaubast. Sakslaste uurimustulemused aga olid veelgi hävitavamad: leiti 105 kahjuliku aine molekuli,  millest mõned on väga mürgised- fludioksoniil,  tsüprodiniil, fenheksamiid, tolüülfluaniid (paljudes maades on see keelatud taimekaitsevahend), asoksüstrobiin jne Ajakirjanik, Claude-Marie Vadro, on kirjutanud põhjaliku artikli nimega “Maasikad talvel” , kus tuletab inimestele meelde, et maasikakasvatus Hispaanias on 100% kunstlik.  Suvel paigutatakse taimed külmkappidesse, et taimedele tekitada talve tunne ja panna taimed “tootma” just talvel, kui nende eest saab rohkem raha küsida. Sealse maaala  liivane pinnas on puhastatud, steriliseeritud ning mikrofauna on hävitatud  bromometaani ja kloropikriiniga. Esimene mürk näiteks on keelatud Montreali protokollidega aastast 1987, sest see gaas hävitab ossoonikihti. Kloropikriin koosneb kloorist ja ammoniaagist, mis on inimesele karm mürk- tungides hingamisteedesse, tekitab ta tugevat valu. Viimast mürki kasutas  Ali Hassan Al-Madjid keemiarelvana kurdi mässuliste ja  šiiitide vastu, mille eest ta mõsiteti surma.

Tulemus: et tarbija saaks talvel süüa maasikaid vahukoorega, on  Doñanas töötavatel inimestel  plahvataslikult kasvanud naha- ja kopsuhaigused.  Enamus töötajaid on nagu tomatikasvatusteski mitteametlikud pagulased Marokost jt. Aafrika riikidest, kes elavad ebainimlikes tingimustes ja saavad sandikopikaid(ei midagi uut! ) Lisaks on need varakevadised maasikad maitsepettumus ja miks peaks üldse sööma midagi nii mürgist? Me kõik saame seda olukorda muuta, mõeldes järele mida me tarbime.

Loe lisaks: http://www.sante-nutrition.org/fraises-despagne-on-arrete-le-massacre/

http://www.rgs.org/OurWork/Schools/Teaching+resources/Key