Kirjutasin aastal 2015 mureliku jutu Hispaania maasikaistandustest (lugu siin )
5 aastat on möödas ja tegelikult pole midagi muutunud. ÜRO andis üle Hispaania valitsusele selle aasta veebruaris jällegi raporti kus tunneb tõsist muret maasikaistandustes valitseva ebainimlike töö- ja elamistingimuste üle. ÜRO ekspert Philip Alston mainib raportis eraldi ära, et niisugust olukorda nagu Huelva sisserändajate laagris nägi, on konkurentsitult maailma halvim. Tuleb mainida, et tegemist pole põgenikega, vaid mitteametlike sisserändajatega Marokost ja mujalt Aafrikast kes tulevad istandustesse tööle- neil puudub igasugune juurdepääs valitsuse toele ja istanduse omanikud ei pea seda oma teemaks. Kuigi kõik teavad, et just istanduste omanikud kasutavad ja ekspluateerivad seda mitteametlikku tööjõudu ning ise organiseerivad selle tööjõu sisseveo. Mitte keegi ei sekku. Miks? Sest Hispaania on Euroopa odav (köögi)viljaait. Sest me oleme kõik silmakirjalikud.
Kas see jama tegelikult on odav? On tapetud maastik, kurat ise teab kuhu suunatakse taimedest ülejääv väetisekogus, mööda ei saa vaadata ka Andaluusia magevee probleemist ja see on meeletu kogus vett, mis taimede kastmisele kulub. Kui palju diislit päevas kulub selle kauba vedamiseks lõunast põhja? Internetis sain andmed, et päevas liigub 7000 veoautot loode suunas ja 5000 veoautot kirde suunas. Kes suudaks seda atmosfääri paisatud CO2 kogust kokku arvutada.
Kas poleks aeg kõik see lõpetada, toetusrahad maksta sinna kus kliima pärast tootmine kallim, kuid me saaksime “rekkade” kogust oluliselt vähendada teedel. Eestis ja Portugalis mis on ääremaad, ei torka see meeletu veoautode voor maanteedel nii silma kui Saksamaal. Olin poolteist kuud jälle Saksamaal ja sõita kasvõi 100 km mööda “A fünffi” oli pingutav ja raske tegevus. 2 rida täis LKW-sid(veoautosid) ja pidev “stau” , sest mõni LKW pressib möödasõiduks ka kolmandasse ritta.
Veoautod ja CO2 on üks teema, kuid aastaks 2020 oleme jõudnud sinnani, et seda Hispaaniast kokku veetud odavat puu- ja köögivilja paraku tarbivad vaesemad ühiskonnakihid. Kõigepealt võtsime oma normatiivide ja toetusrahadega inimestelt töö ja nüüd söödame inimestele sisse tervistkahjustavaid tooteid. Oleme oma Euroopa põllumajanduse niimoodi ära sättinud, et kohalik põllumajandus on peaaegu välja suretatud, sest ei suuda Hispaania hindadega ebavõrdses konkurentsis võistelda. Kohalikku mahetoodangut saavad lubada endale vaid jõukamad. Saksamaal rahvas küll nõuab häälekalt mahetooteid, kuid ometi oma ostuvalikutes kohalikke mahetooteid ei osta piisavalt, et mahetootjatele teenistust võimaldada- sest on kallis! Nii ka ma arvan on Eestis- paljud tahaksid tarbida puhast ja head toitu, aga toidupoes seda valikut ei tee, kuigi võimalused on olemas.
Mina ei osta Hispaania tooteid juba ammu, aga muidugi mul on see lihtsam! Portugalis peaaegu keegi ei osta Hispaania tooteid, sest on oma.
Ajastul kus on palju inimesi veganiks hakanud- mõeldagu pigem eetilistele valikutele laiemalt- tarbime korraliku põllumehe toodangut. Põllumehe, kes ei piina oma loomi, kes ei mürgita oma põlde, kes ei kasuta orje tööjõuks!
Hispaania maasikad on juba kaupluste lettidel. Ostkem pigem kiivisid või apelsine. Proovime muuta oma harjumusi ja süüa hooajaliselt! Tõstkem au sisse kompoti söömine! Puuviljade külmutamine võtab palju (elektri) energiat- kompotid ja moosid on väga roheline mõtteviis!