Selle dokumendi on interneti avarustest leidnud toidublogist Vernanda ja lugeda saab siit.
Nagu ma juba selle dokumendi all kommenteerisin, siis selle dokumendi põhjal tohiksin mina Tallinnas sõna võtta vaid 3 -4 toiduasutuse kohta: Moon, Controvento, Platz ja Argo baar. Mina olen kõigiga rahule jäänud, aga restoranidest ja igasugu pingeridadest hakkan rohkem arvama aprillis, kui ise enam restoraniga seotud pole, kuigi toidukriitikuks saamine mul plaanis pole. Aga hea point just selles mõttes, kui tahad hakata negatiivselt kirjutama 🙂
Jälgin ja loen juba pikemat aega toidukriitik Gilles Pudlowski kirjutisi, kes kajastab oma toiduarvustusi iga nädal Le Point´is, Saveur´is, Républicain Lorrain´is , lisaks aegajalt väiksed sutsakad teistele väljaannetele ja muidugi on tema sulest mitmeid raamatuid…Kõik on täpselt kirja pandud- milllal härra maksab ise, millal teatakse ette et ta tuleb, millal maksab toimetus, millal mingi liit või millal retsoran kostitab. Arvatavasti see on ka selleks, et arenenud ühiskonnas mitte kaela saada kohtuasja, kus negatiivse arvustusega võib kellegi ärile halba teha ja kui leitakse seosed, et selle on tellinud konkurent, siis ai-ai-ai! Gillesi blogi nimi on väga vaimukas: Jalgupidi taldrikus
Ma arvan, et ka Eestis tuleks liikuda sinnapoole ja blogistid peaksid ära mainima ka oma abikaasa seotused igasuguste Liitudega, restoranide jne. Rääkimata sellest, et oma seotus ära märkida tuleks, et ei peaks imestama kui keegi oma küpsetistes järjepanu Salvesti tooteid ja teine Järlepa tooteid kasutab.
Ma juba pelgasin, et keegi arvab, et ma sünnitushormoonide jms mõjul olen “seasabatajaid” Liinat, Tuulit, Aeti, Mari-Liisi jt “pipsideks tibideks” olemises jm surmapattudes süüdistama hakanud 🙂
Mind paneb palju rohkem muretsema, et Kristel oma kommentaare ja lugusid peale avaldamist üle ja ümber kirjutab. Ju siis hakkas hiljem häbi.
Miks häbi- mõte jääb samaks, sõnastan asjad konkreetsemaks. Sillele ka jõudu!