Bresse´i kana ja “kanandusest” üldse

Viimased 5 aastat on mul olnud  2 hoiakut: ma ei joo põhimõtteliselt Chardonnay’d ja ei söö  kana . Kui Chardonnay’le on veel võimalik teha tingimusi, et oleneb, siis nn. meie kaubandusvõrgu  kana ma süüa ei taha.

Enamus inimesi võtab kana kui midagi ohutut,  mis nende väljakujunemata maitsemeelt kuidagi ei häiri,  mind paraku  häirib kanakasvatus väga ja leian, et inimesed, kes foie gras’d  ei söö, sest  lindude nuumamisprotsess neile ei meeldi-  ei tohiks kana suu sissegi võtta ja vaadaku vahelduseks Food Inc’i filmi.
Tegelikult hakkas mu mõte jälle keerlema selle “kanavärgi” ühel laupäeval, käisin Sadamaturul ja leppisime Pauloga õhtusöögi kokku. Paulo lubas kanamüüjaga rääkida, et ehk saab ühe vana kuke tellida, et mingit Portugali spets. rooga teha.  Ja siis ma mõtlesingi selle üle, et ma ei tea tegelikult Eesti kanakasvatusest mitte midagi. Mulle tundub, et poes olevad kanad tulevad meile üldse Leedust ja eriti heades tingimustes nad kindlasti ei kasva. Ka turul olev kana ei kisu mind ostma. Ma pole näinud silte Talus kasvatatud kana! Sellist kana oleks ma hääl meelel nõus tarbima. Ja kas saab turul kanamüüjaga kokku leppida, et mulle üks kukk toodaks? kas on olemas kohikukkesid?  Ja kas meie turgudel üldse müüakse talukanasid või saab neid vaid suitsutatud kujul nagu enamus asju.  Ehk tegelikult ma sööks kana hea meelega kodus, kui saaks ka öelda seda, et oleneb mis kana on ja mida see kana söönud on.  Minu arvates peaks meie kaupmehed hakkama rohkem ka pakendamise ja väljapanekute peale mõtlema, sest mind ei tõmba mitte miski ostma marinaadis kana, isegi kui seda reklaamib Andrus Veerpalu. Ma muidugi vaikselt loodan, et just Sadamaturust saab selline koht!
Eile näidati  France 5-st dokumentaalfilmi nimega Le meilleur poulet du monde (maailma parim kana). See siis film Bresse´i kanast ja  saab vaadata siit kuni 18-da jaanuarini.  See on küll prantsuse keelne, aga soovitan soojalt vaadata, millistes tingimustes kasvavad need “siniste jalgadega aristokraadid”, kelle kohta nende kasvataja ütleb, et nende kasvatamine on sama moodi nagu Grand Cru veinide puhul, tohutu reeglite järgimine. See tohutu töö toob muidugi kasvatajatele ka raha sisse- Bresse’i kana hind on 4 korda kallim kui tavalise kana hind poes. Neile iludustele on karmid nõuded  väljanägemises. Nimelt peavad nende värvid kehastama Prantsuse trikoloori:  Jalad sinised (ja mitte mingil juhul pleekinud sinised), jala ümber alumiiniumrõngas, millel kirjas selle konkreetse kana kasvatamise eest vastutava talumehe nimi ja aadress.  Sulestik lumivalge ja lõpuks sügavpunane hari.

pildi aadress http://www.bresse.info/

Linnul peab veel olema suurepärane nahk, õrn luustik ja rasvane liha (selles dokumentaalis on hästi näha kuidas peremees sabaalust katsub, et kas kana on ikka rasva kasvatanud) Minimaalkaalu nõuded on 1,5 kilo standardkana, 2,1 kg on poularde (ehk küpsemas eas kana) ja 3,8 kilo chapon (kohikukk), mida Paulo loodab  Sadamaturult saada .

Kana valmistamine on  imelihtne, klassikalisem viis kuidas restoranid pakuvad on Poulet de Bresse à la crème.

Kõigepealt patta kartulid koos võiga, seejärel kana rinnatükid ja koivad, üks suur veerandideks lõigatud sibul, tosinkond viilutatud shampinjone, paar küüslaugu küünt (purustatud, koorimata), bouquet garni. Kui kana on saanud kuldse värvuse lisatakse klaas valget veini, lastakse see vähemaks keeda ja seejärel pool liitrit crème fraiche´i ) Küpsetusaeg on umbes 30 minutit, kaste kurnatakse läbi tiheda sõela ja voila- valmis.

Kui proovida midagi peenemat teha, siis võib kana  aeglaselt ahjus küpsetada  ja peale teha morelle´i ehk siis eesti keeli mürkli kaste. Seal dokumentaalis topitakse naha alla musta trühvli viile, seda võib ka muidugi teha 🙂

Vot nõnna näeb välja üks kaunilt pakendatud kana…

25 responses to “Bresse´i kana ja “kanandusest” üldse

  1. Laste pärast ostan ja sööme kana küll, neile maitseb. Aga on jah vedel, väga tabav, Maiekas. Mulle omale meeldivad maks ja süda, need on palju rohkem liha moodi. Lugesin Pireti poolt viidatud Talleggi turundusjuhi juttu. Seal on selge sõnaga öeldud, et : “Kanade söötmine (kodumaise teraviljaga) on automatiseeritud. Hormoone ei kasutata, see on EL-s keelatud.” Aga kuidas nad siis ikkagi 38 päevaga 2-kilosteks saavad? Lihtsalt liikumispuudusest ja “rammusa” kodumaise teravilja peal või? Ei saa aru…

  2. Pille!
    Mu emal on ainult kass ja ta kahjuks on kõplaja tüüp,ta keeldub endale võtmast kanu, seapõrsast või kitse 🙂 Ma ostan muide hulgimüüjatelt Tigusse mune ja koju ostan ka tihti poest. Kui hea inimene Tiina, on Saksamaalt kodus käimas, siis ta toob Rakvere kandist oma ema kanamune.
    Kui sul aga mune üle peaks jääma, olen heal meelel nõus ostma 🙂

  3. Kristel, me oma munadega saame kenasti ise hakkama, nii et jagama ei hakka, eriti mitte talvel 🙂

    Lihtsalt ise pole enam aastaid puurikanade mune ostnud, poest võtan vaid nr 1 algava templipitsatiga mune (ehk siis Kikerikii või Kitsevälja, need vist ainsad “vabakanade munad”, mis suuremates poodides müügil). Ei väida, et on suur maitsevahe või et pimetestis neid puurikanade munadest eristada suudaksin, aga endal on küll palju parem tunne. Puuri-munakanade elu on võrreldes broilerkanade eluga veelgi hullem nimelt 😦

    Kuna me ka kana ikka sööme aeg-ajalt, siis tahaks nii väga-väga poest või turult osta rõõmsaid kanu/vabakäigu kanu/talukanu – kuidas neid ka nimetada. (Või pistame endi orpingtonid nahka – need ka lihakanad :))

    Foie gras’ osas mul sama seisukoht – võrreldes suurtööstuste kanade elutingimustega ei ole see nuumhane/pardi kasvatamine-nuumamine sugugi hull. Nii et kui rasvmaksa vastu võitleja just vegan või vegetaarlane pole, jäävad nende lärm ja võitlused kahepalgeliseks…

  4. Pille, ma ei lootnudki, et kellelgi midagi müümiseks üle jääb ja pean ütlema, et mul pole õrna aimugi, kust saaks neid “õnneliku kana mune” Sina Pille oledki õnne sees, et sul on esiteks võimalus ja teiseks tahtmine ja teadmised kõike seda teha( Minu ema näiteks arvab, et ta priviligeeritute klassis kuna elab oma majas , aga ei pea “selle looma jamaga ” jändama) Pärast Liina kommenetaari on karta, et peale minu tekib hulka inimesi, kes kanaliha ei taha kuna pole nagu Pillel või Itil võimalust lihtsalt ise kanad võtta!
    Mida saaks teha koos selleks, et kanapidajad aru saaksid, et kõik ostjad ei ole alumise hinna otsijad? Andke just selles osas nõu!
    Miks meil ei ole erinevas hinnaklassis kana nagu Inglismaal? ja mina muide tahaksin väga ka Bresse´i kana müügis näha. Las ta olla 4 korda kallim, aga kes otsustab meie eest, et me seda osta ei jõua?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.