Pean ära mainima, et mul on ka äärmiselt hea meel, et kokandushuvilised (ehk siis Nami-Nami klubi)on viimasel kuul Lähis-Ida teema käsile võtnud ja et inimestele meeldib.
Me Tigus tagine’t ja tangia’t aegajalt teeme- see on maailma parim lõhn, mis siis kööki täidab. Peab küll tunnistama, et nende söökide austajad olime siiamaani ise kuni me menüüs toitu nii ka nimetasime: tajine lambalihast näiteks. Suvel samuti ei leidnud eriti sooja vastuvõttu ei kikkerherne salat fetaga ega ka taboulet kanaga…
Ükskord aga haaras mind luulelend ja sai menüüsse kirjutatud midagi sellist: Maroko vürtsidega maitsestatud roog lambalihast ja kuivatatud puuviljadest, serveeritakse tagine nõust. Lisandiks mündine bulghur.
Sai vist kohe uus roog, sest seda me ei saanudki ise õhtul ära süüa ja tagine pottidest jäi puudus.

Sellest järeldus; teemat tuleb jõuliselt tutvustada, et julgus uuusi maitseid proovida läheks massidesse!

(need on ühe tuttava Maroko reisipildid, mis on nii kenad, et vajavad jagamist)

Mulle on alati meeldinud lisaks Maroko ja Alzeeria restoranidele, (kahjuks Prantsusmaal, ma olen siiamaani põhimõtteliselt vastu olnud islamimaade külastamisele, aga see põhimõte võib muutuda) on mulle suurt elamust pakkunud Aafrika restoranid ja just need nn. Musta Aafrika poolelt, kus mustad aafriklased teevad süüa, kannavad ette ja on põhiklientuur ka. Harlemis ma vaevalt sellisesse restorani minna julgeksin, aga ega need Ameerika neegrid enam mingit Aafrika kultuuri edasi kanda oskagi…

Minu lemmik Aafrika restoran asub Montpellieris, raudteejaama taga tänavas (nime ei mäeleta, sest kes siis nime järgi kohtades käib…) Pererahvas ja klientuur( põhiliselt senegaallased) on ka valge inimesega sõbralikud ja nende toit on väga vürtsikas ja huvitav. Palju kasutatakse näiteks oblikat lihatoitude juures 🙂 On aga ka täiesti maitsetuid maniokki putrusid, mis pidi nende igapäeva toit olema….Araabia mõjutustega Põhja-Aafrika köök on kindlasti põnevam kui Must Aafrika, aga viimane väärib ka proovimist 🙂

Pilt pärit http://www.blogs-afrique.info

Meelde tuli mulle see aga seepärast, et praegu toimub Paris Cookbook Festival 2010 (kuni homseni) ja peale tuhandete kokaraamatute, mis seal välja pandud, on seal kokkamisshow’d raamatute autorite poolt.

Sattusin internetis France3 telekanali kaudu peale siis Aafrika kokaraamatu tutvustamisele ja Yassa kana valmistamisele. Prantslastel on kuulus kamerunlasest kokk Alexandre Bella Olla, keda hellitavalt Musta Aafrika köögisaadikuks nimetatakse ja kes ka kokaraamatuid kirjutab. Tema restoran Rio dos Camaraos asub Montreuil’is (Pariisi eeslinn)-menüü siin. (tasub klikata, menüü on piltidega!)

Ma ise veel Aafrika toitude kodus valmistamise staadiumis ei ole, aga tema raamatu ostaksin küll…

Ei tea, kas see info ka midagi väärt on, aga Tallinnas asuva Aafrika retsorani toidud pole isegi mitte sarnased neile, mida mul mujal maailmas on õnnestunud süüa. Aga eks Aafrika ole suur ja lai 🙂

Yassa kana ehk siis Senegali moodi kana sidruni ja sibulatega retsepti ei hakka üles panema enne kui pole teha proovinud- aga proovin kindlasti. Kanaga mul üldiselt hea suhe pole- tee kuidas tahad, välja tuleb ikka kana 🙂

Kui jutt kirja sai, tuli meelde, et Frontignanis on tore Maroko restoran, mida marokolastest abielupaar peab- naine kokkab, mees kannab ette. Nemad alkoholi taunivad ja seetõttu tuleb klientidel vein ise kaasa võtta- korgitseri ja klaasid nad annavad. Kuna vein moodustab nagunii üle poole restorani arvest, peavad kohalikud seda restorani suisa taevakingituseks!

Kulinaarses mõttes on ju kahju, et meie linnapildis puuduvad araablaste , mustade ja ehtsate türklaste kohad…Aga meil on jälle ehtsad Viini vorstid ja nagu ma aru sain, vallutavad nad varsti meie Harjumäe. Hea jutt EPL-s Andrus Kivirähkilt siin