Mulle meeldivad väga meie oma Eesti Vastlapäeva toidud:hernesupp, seajalad, soolaoad ja vastlakuklid. Ja meeldib liu laskmise traditsioon, et ikka pikemad linad saada. Linaõli on mu uusi lemmikuid- küll panen teda röstsaia peale  ja püüan tilgutada ka salatile.  Linaõlil on veidi kibe maitse, aga samas kohe tunned, kuidas veri puhastub halvast kolesteroolist 🙂

Homme me pakume lepasuitsukoodiga keedetud oasuppi ja vastlakukleid, kuid teeme ka  gumbot.

Gumbo on roog, mida süüakse  Vastlapäeval Louisianas ja nagu ütleb Wikipedia: Mardi Gras (Fat Tuesday in French) in New Orleans, Louisiana, is one of the most famous Carnival celebrations in the world.

Karnevale hakati seal kandis pidama juba aastal 1700 ja nüüdseks on see karneval muidugi  kommertsialiseerunud, aga ikkagi pakub ju huvi selle rahva köök, kes sellest pühast on oma kaubamärgi teinud.

Louisiana köök  on segu kreooli ja cajuni köögist:

Kreoolideks peetakse praeguse New Orleansi ümbrusse elama jäänud jõukate Prantsuse ja Hispaania kolonistide järglasi. Kreooli köögikultuuri kujunemises osalesid muidugi ka Aafrika päritolu asukad ning Kariibi saarte elanikud, kes levitasid oma praktilisi köögioskusi ning segunesid hiljem saabunutega ka abielude kaudu. Siiski kasutab jõukates majapidamistes sündinud kreooli köök tänini keerukaid prantsusepäraseid köögitehnikaid ja suhteliselt kalleid toiduaineid.

Cajunid (ingl. k cajuns) põlvnevad vaestest Prantsuse kolonistidest, kes asustasid algselt praeguse Kanada Nova Scotia alasid, kuid sunniti sealt 18. sajandi keskpaigas lahkuma. Üks osa kolonistidest jõudis oma rännakutel Louisianasse, kus neil õnnestus ellu jääda vaid tänu kohalikele indiaanlastele, kes õpetasid uustulnukatele jahipidamist ja kalastamist. Nii peegeldabki cajun-köök veel tänagi kunagiste uudisasukate kehvi olusid ja piiratud toiduvalikut. Roogi iseloomustab eeskätt vürtsikus, mis saavutatakse tshillipipra abil; teine omapära on mereandide ja liha koos kasutamine. Kuulsaimaks cajun-roaks on jambalaya. Äärmiselt vürtsikat ja pigem hautisega sarnanevat suppi gumbot peavad aga ühtviisi omaks nii kreoolid kui ka cajunid.

(tekst võetud toidutare.ee lehelt)

Gumbo on Loiusiana supp või hautis, kus saavad kokku ja segunevad Prantsuse, Indiaani, Hispaania ja Aafrika köök. Sõna gumbo tulenebki aafrikakeelsest sõnast ja tähendab okrat.

Gumbo valmistamine ei ole keeruline- nõuab vaid tooraineid ja aega.  Näiteks on väga tüütu protsess  roux’i valmistamine- kus siis võrdsetes osades jahu ja rasvainet peab pidevalt pannil segades pruuniks saama.  Segu läheb väga kuumaks: eelmisel aastal õnnestus mul segamislabidas roux sisse ära sulatada 🙂

Tanel, meie sõber, kes homme gumbot meile appi tegema tuleb, leidis sellise huvitava vastuse sellele, et kuidas aru saada, millal on roux valmis:

Emeril Lagasse, TV chef and owner of 3 New Orleans restaurants says that  a good roux takes 2 beers. “I put the flour in the oil and open the  first beer. By the time I’ve finished the second one, the roux is just  right”!

Mardi Gras gumbo sisse käivad krevetid ja Andouille vorst, mille meie peame paraku asendama Chorizoga (see tundus kõige sarnasem)
Aga muidu võib gumbosse panna kõikvõimalikke huvitavaid asju: vähke, krabisid, konnakoibi, alligaatoriliha, oravat, nutriat, opossumit 🙂

Homse New Orleans’i Mardi Gras paraadikava leiab siit