Arutasime täna Tigus seda Eestit tabanud leivateo hullust ja ma mõtlesin välja õudusfilmi stsenaariumi: kuidas igaüks oma juuretist vähemalt kolmele inimesele edasi peab andma, muidu juhtub suur õnnetus… ja kuidas siis inimesed otsa saavad ja see juuretis tuleb sulle lõpuks tagasi 120lt inimeselt, mida sina pead edasi jagama 3*120-le inimesele etc. Ükskõik kuidas sa rabeled ja enam ei maga ega söö, vaid tassid juuretist laiali, ikka tuleb juuretist sulle rohkem tagasi kui enne oli…
Tauno, järsku kirjutame kõigepealt sellest raamatu ja siis kohe filmiks?
Tigu Tegemised 
no on Sul, kristel, ka mured. kui inimesed ei tee ise leiba ja syya, on häda – kui teevad, jälle häda. natuke konstruktiivsemat suhtumist elusse tuleks küll Sulle kasuks. Voi oled ise tahtlikult selline snoob?
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/article.php?id=28635949
Muu teema, aga kuna oled prantsuse ekspert – kuidas kommenteerid?
Gordon Browniks? Gordon Ramsayks?
khm, kaugelt on kerge mööda panna, anonüümne. mu arusaamist mööda esinevad kõige suuremad snoobid a) õhtusöök 5-le saates b) oma kohati kahtlase väärtusega küpsetistega igal võimalusel igal üritusel.
Või asetagem küsimus sedapidi: kes oli snoob, kas kuningas, kes kõndis alasti, või poisike, kes selle välja hüüdis?
PS. anonüümne esinemine on netikommentaarides sama levinud, kui lõhe ja shampinjonid õhtusöögi saates.
mhm, need on sellised ajastu märksõnad. nii et kui sa praegu ise leiba ei tee, siis pole sind olemas. küll tuleb varsti midagi uut.
loodetavasti ei kaasne varsti mingit ohtlikumat moodi, näiteks mood ise hambaid parandada.