Õudusfilmi stsenaarium

Arutasime täna Tigus seda Eestit tabanud leivateo hullust ja ma mõtlesin välja õudusfilmi stsenaariumi: kuidas igaüks oma juuretist vähemalt kolmele inimesele edasi peab andma,  muidu juhtub suur õnnetus… ja kuidas siis inimesed otsa saavad  ja see juuretis tuleb sulle lõpuks tagasi 120lt inimeselt, mida sina pead edasi jagama 3*120-le inimesele  etc.  Ükskõik kuidas sa rabeled ja enam ei maga ega söö, vaid tassid juuretist laiali, ikka tuleb juuretist sulle rohkem tagasi kui enne oli…

Tauno,  järsku kirjutame kõigepealt sellest raamatu ja siis kohe filmiks?

Advertisements

21 responses to “Õudusfilmi stsenaarium

  1. 🙂 mul tuli ka üks õudne mõtteuid pähe, seoses sellega, et kuulsin uudistest, kuidas Haitil inimesed tänaval elavad. Siis mõtlesin, kus tänavanurgal ma elama hakkaks sellises olukorras kui Eestis oleks purustav maavärin :), aga siis tuli kohe ka rahustav mõte, et mul on ju oma aed, ei peagi tänavale minema 🙂

  2. Hea õudusfilmi saab ka, kui kokku lõigata sari “Õhtusöök viiele”. On “õnne” olnud ja saanud paari osa jälgida, tõsine horror on see ikka. Tundub, et enesekriitika on mõnedel inimestel ikka täitsa kadunud ja enda lolluse eksponeerimine on väga populaarseks saanud.

  3. Positiivse õudusfilmi stsenaarium – annan oma õlut/naist/lemmiksööki 3-le inimesele, tagsi tuleb 120-nelt jne. jne. Lõpuks on mul suur basseini/maja/köögitäis kõike seda ja suren õnnelikult nende alla mattununa.

  4. Kuigi see Õhtussöögi saade on päris õudne (paljus on selles õuduses süüdi ka saate formaat). Aga siiski liigitaks selle komöödia žanrisse. Päris lõbus osa on kui mõni naisterahvas filosofeerib kas suhetest või tervislikust toitumisest. Ja ega need rassist-värvimüüja etteasted ka alla ei jäänud…

  5. no on Sul, kristel, ka mured. kui inimesed ei tee ise leiba ja syya, on häda – kui teevad, jälle häda. natuke konstruktiivsemat suhtumist elusse tuleks küll Sulle kasuks. Voi oled ise tahtlikult selline snoob?

  6. khm, kaugelt on kerge mööda panna, anonüümne. mu arusaamist mööda esinevad kõige suuremad snoobid a) õhtusöök 5-le saates b) oma kohati kahtlase väärtusega küpsetistega igal võimalusel igal üritusel.
    Või asetagem küsimus sedapidi: kes oli snoob, kas kuningas, kes kõndis alasti, või poisike, kes selle välja hüüdis?
    PS. anonüümne esinemine on netikommentaarides sama levinud, kui lõhe ja shampinjonid õhtusöögi saates.

  7. mhm, need on sellised ajastu märksõnad. nii et kui sa praegu ise leiba ei tee, siis pole sind olemas. küll tuleb varsti midagi uut.

    loodetavasti ei kaasne varsti mingit ohtlikumat moodi, näiteks mood ise hambaid parandada.

  8. 9.52-le- pole mingeid probleeme, kui inimesed leiba küpsetavad. Oma perele küpsetamine- väga südamlik.
    Muigama ajab aga see, et igale tegevusele on kiitust vaja ja nii see juuretis ja leib voolab kodunt muudkui välja.

    *
    /jutus esines metafoore/

  9. Eda!

    Lugesin ja ma ei oska seisukohta võtta kuna ise pole Leesi kooli kasvandik.
    Aga ilma hariduspoliitikast midagi teadmata, ütlen ma võhikuna, et Leesi mulle viimasel ajal ei meeldi. Ei jäta muheda koolipapa muljet inimene, kes Keskerakonnaga mehkeldab ja ükskõik mis ettepanekuid veega alla laseb- ise midagi välja pakkumata.
    Mulle on Leesi jätnud mulje, nagu oleks ta koguaeg närvivapustuse äärel ja ei ole päris adekvaatne.
    Minule tundub Prantsuse saadiku ettepanek jumekas.

  10. Kusjuures kurb tunnistada, aga mina, kes ma olen üdini frankofiil, ei pannud oma last Leesi kooli justnimelt ta isiku pärast. E-kooli temaatika kahepalgeline kajastamine + muu säärane. Lisaks erakondlik lömitamine. Praeguses loos teeb nalja viimane lause, kus kooli volikogu otsustas, et jääb edasigi teostama linna hariduspoliitikat. Mon Dieu, sacre bleu, nagu Tigu köögis tihtipeale kõlab.

  11. küll oleks müüv üks elulooraamat, et kuidas ma leiba tegin ja samal ajal kuulsustega magasin.
    leivaga on mingi selline värk, et osadel inimestel kaob justkui kriitikameel, piisab faktist, et nad ise tegid ja kõik peavad sööma, kiitma ja kummardama. sama on lapse sünnitamisega – oma laps on ikka silmapaistvalt andekas ja kes kaasa ei kiida, on loll.
    isetehtud leib ongi väike ime, aga selle peal ei pea liugu laskma ju.

  12. 😀 Maarja, sa oled kauaks eemale jäänud. Milleks koolitus? Kr võib vabalt oma Hell`s Kitcheni saate teha.

  13. See olin ainult mina, aga ka suht edutult. Kr ei hakanud üldse üritamagi sellist avantüüri.
    Aga tahad ma ajan suu vett jooksma – tulime Kallega just Tigust, vitsutasime seal taldrikutäie grillitud habemenugasid ja rüüpasime grechettot. Välja minnes polnudki enam tunnet, et talv ja külm ja pime.

  14. no ma oleks ka kohal olnud nagu 6 kopikat, aga punased tuled olid ikka nii kutsuvad. siin saksamaal on meil ka kylm, oma mitu kraadi tuleb ara.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s